Joel Lumpre
3. juuni 2026
Arstiteaduse õppekava arendamise töörühma kohtumised
04.12.2024 Kogunes arendustöö tuumiktiim, kus tutvustati praegust õppekava ja räägiti lähemalt, millised muudatused õppekava ees ootavad ning, milline on järgnev tööprotsess.
21.01.2025 Kogunes arendustöö laiendatud tiim, kus saadi üksteisega lähemalt tuttavaks ning räägiti lähemalt eesseisvatest tööplaanidest.
27.02.2025 Kogunes töörühma tuumiktiim, kus räägiti lähemalt õppekava peamistest väärtustest ning tutvustati lähemalt eelseisvad kohtumist tervishoiusüsteemi eri osapooltega.
13.03.2025 Kogunes töörühma tuumiktiim, kus pandi paika 20. märtsi koostöösündmuse korraldus.
20.03.2025 20. märtsil toimus koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga kohtumine tervishoiusüsteemi eri osapoolte ja huvigruppidega, et arutada tulevase üldarsti rolli ja pädevuste üle.
17.04.2025 Kohtus arstiõppe laiendatud tiim, et arutleda õppekava arendamise väärtuste üle ning kuidas ja mis määral saaks pakkuda arstide põhiõppes senisest rohkem terviklikke ja praktilisi õpikogemusi. Samuti astuti juba eesmärgistamise suunas, ning arutati, mis määral peaks arstiõpe lõpetajat ette valmistama ka arsti teiste rollide jaoks peale meditsiinieksperdi.
23.05.2025 Tuumiktiim alustas ametlikult õppekava eesmärgistamise etappi. Selleks kutsuti appi TÜ ühiskonnateaduste instituudi nooremlektor Kaspar Kruup, kellel ilmus just õpik „Strateegilise mõtlemise keel“ ning tänu millele sai tuumiktiim luua hea ühise terminoloogia ja ühised ootused eesmärkidest ja plaanidest arutlemiseks.
09.06.2025 Projektijuht tegi vahekokkuvõtte dekaanile ja prodekaanidele. Nende ootus on, et uuendatud õppekava vastaks proaktiivselt ühiskonna reaalsetele vajadustele ning aitaks neid ka kujundada – näiteks tuues esile eriti arsti kui teadlase rolli tervishoiusüsteemis. Samuti oli fookuseks arendusprojekti kommunikatsiooni tõhustamine, et valdkonna töötajad püsivalt arendatuse eesmärkide ja edusammudega kursis oleks.
19.06.2025 Enne suve kohtusid mõlemad arendustiimid, et alustada õppekava eesmärkide seadmisega. Arutelu aluseks võeti visioon arstiõppe lõpetajast kui iseseisvalt praktiseerivast üldarstist. Õppejõudude ja õppijate segagruppides arutleti pikalt selle üle, mida tähendab üldarsti jaoks praktiseerimine ja mis hetkest ja millises mahus peaks ta iseseisev olema. Arutelude käigus tuli välja, et õppekava lõpetaja peaks olema nii iseseisev enamlevinud seisundite esmasel käsitlusel kui ka tõenduspõhise info haldamisel ja selle rakendamisel oma töös. Suve lõpuks on tuumiktiimi ülesanne välja töötada õppekava üldeesmärkide mustand, millega jätkatakse valdkonnas tööd sügisel.
19.09.2025 Tuumiktiim alustas sügissemetrit uue õppekava üldeesmärkide mustandi aruteluga. Praegune mustand on koostatud põhiliselt käesoleva aasta kevadel osapooltelt kogutud andmete, Kõrgharidusstandardi ja Kanadas väljatöötatud arstide pädevusraamistiku CanMEDS põhjal. Kohtumisel otsustas tuumiktiim, et hetkel on ühiseks eesmärgiks saada uue õppekava eesmärgid kalendriaasta lõpuks valmis, et siis jaanuarist alustada juba õppimise kavandamise etappi. Tuumiktiim valideerib õppekava eesmärke laiendatud tiimis 24. oktoobril ning 11. detsembril.
24.10.2025 Arstiõppe laiendatud tiim arutas esimest korda arstiteaduse õppekava uuendatud üldeesmärke. Praegu uuritakse võimalust sõnastada need EPA-de (inglise keeles Entrustable Professional Activities) alusel. EPA-de näol on tegemist reaalsete, terviklike, piiritletud ning hinnatavate arstlike tegevustega. Selline eesmärgistamise viis on pragmaatiline ja kergesti hoomatav, mistõttu kasutatakse seda laialdaselt ka näiteks residentuuriõppes. Kohtumisel jagunesid tiimiliikmed nelja rühma, et ajurünnaku abil paberile panna, millised võiksid praeguse visiooni, kehtiva kõrgharidusstandardi ja „CanMEDS" pädevusstandardi põhjal olla uuendatud õppekava „üldarstlikud tegevused". Neli rühma jõudsid küll pisut eriilmeliste, ent sisuliselt kattuvate versioonideni, mida tuumiktiim hakkab edasi arendama.
21.11.2025 Tuumiktiim arutas kommunikatsiooniga seotud küsimusi ning laiendatud tiimi kohtumisel koostatud EPA-de ehk "üldarstlike tegevuste" versioone. Esiteks leiti, et siiani on kommunikatsioon jäänud liiga arendustiimide keskseks ning osapooled vajavad tihedamat kaasamist ning jooksvat infot arutelude ja otsuste kohta. See on võimalik arenduse järgmises etapis, milleks on õppekava korralduslike põhimõtete kokkuleppimine. Teiseks jõuti järelduseni, et EPA-sid saab uuendatud õppekaval olema tõenäoliselt 5-10.
25.–28.11.2025 Arendustiim käis külas Maastrichti Ülikoolis, et tutvuda sealse arstiõppekava ning selle arendusprotsessiga. Suurema uuenduskuuri läbis sealne õppekava viimati 2022. aastal. Maastrichti Ülikooli hollandikeelses arstiõppes on praegu 280, inglisekeelses 40 tudengit. Õppekava kolm esimest aastat on võrdsustatud bakalaureuse ja kolm järgmist magistriõppe tasemega. Lähtutakse õppijakesksest põhimõttest. See tähendab, et õpe on alates esimesest õppeaastast tugevalt seotud eluliste olukordadega, õppemeetodina kasutatakse eelkõige rühmapõhist lähenemist ning üliõpilasi suunatakse ennastjuhtiva õppimise suunas. Ühtlasi liigutakse kiiresti kliinilise praktika poole, mida võimaldavad ja toetavad õppejõud, mentorid ja coachid.
11.12.2025 Laiendatud tiimi kohtumisel arutati õppekava üldeesmärke kasutades selleks EPAde (entrustable professional activities) „keelt“. See tähendab, et eesmärkide sõnastamisel lähtuti eeskätt arstlikest tegevustest, mida üliõpilane peab õppekava lõpetades oskama. Arutelu käigus teadvustasime, et mõned arstlikud tegevused, mida pole seni iseseisvana nähtud – nagu diferentsiaaldiagnoosi püstitamine või patsiendi raviteekonna planeerimine – vajavad varasemast rohkem tähelepanu. Samuti sai üha selgemaks, et erinevad osapooled näevad õppekava lõpetaja rolli ja ülesannet tervishoiusüsteemis endiselt pisut erinevalt. See tõstab taaskord esile arendustöö olulisuse.
06.02.2026 Laiendatud tiimi kohtumisel tutvustas projektijuht Joel Lumpre arstiõppe eesmärkide ehk EPAde esimest versiooni, sealhulgas mida iga EPA hõlmab ning kuidas seonduvad nendega praktilised oskused. Lõviosa kohtumisest võttis enda alla arendustöö järgmine etapp ehk kavandamisega. Nüüd, kui on valmimas esimene versioon arstiteaduse õppekava üldeesmärkidest, liigub arendustöö nende põhjal edasi. Sarnaselt eesmärgistamisega jaguneb ka see etapp laias laastus kaheks: esmalt tuleb kokku leppida üldised põhimõtted (nn arstiõppe „hea tava“) ning seejärel saab asuda õppekava ülesehitamise struktuuri ja lahenduste juurde. Kohtumisel tutvustati ka muudatust arendustöö tuumiktiimis. Edaspidi jaguneb see neljaks töörühmaks: vajaduste hindamine ja koostöö riigiasutustega (töörühma juht Ruth Kalda), eesmärgistamine (Joel Lumpre), kavandamine (Tuuli Joonsalu) ja kommunikatsioon (Priit Välja).
13.02.2026 Toimus vabas vormis vestlusõhtu TÜ meditsiiniteaduste valdkonna õppejõududega. Õppejõududele tutvustati eesmärkide ehk EPAde esimest versiooni ning arutati üleminekut eesmärgistamise etapist kavandamise faasi. Õppejõud jagasid sisukat ja väärtuslikku tagasisidet õppekava arendamise protsessi ning õppekava eesmärkide kohta.
INIMESED
Arstiteaduse õppekava arendamise projektijuht on Joel Lumpre. Arenduse töörühma tuumiktiim jaguneb neljaks: vajaduste hindamine ja koostöö riigiasutustega (Ruth Kalda, Kersti Pärna, Janika Kõrv, Oliver Mõttus), eesmärgistamine (Joel Lumpre, Kai Part, Kalle Kilk, Raul Kohava, Heli-Kaja Kübarsepp, Anette Remmelg), kavandamine (Tuuli Joonsalu, Anu Sarv, Ruth Kalda, Joel Lumpre, Jana Kivastik, Riina Salupere, Gerhard Grents, Aleksandr Peet, Priit Välja, Egert Hiie), kommunikatsioon (Priit Välja, Kai Part, Ruth Kalda, Gerhard Grents, Iris Tõnismaa).
Arenduse töörühma laiendatud tiimi kuuluvad Eneli Maranik (resident), Markus Kariis (resident), Greete Jakobson (resident), Kaisa Viljar (resident), Evamaria Elisabet Keränen (resident), Martin Špol (resident), Kaisa Padur (üliõpilane), Mia Luisa Tõnisson (üliõpilane), Arne Vunk (üliõpilane), Erich Richard Rosental (üliõpilane), Tobias Erik Liiva (üliõpilane), Kaisa Padur (üliõpilane), Ann Kaarde (üliõpilane), Elis Riin Tars (üliõpilane), Mia Luisa Tõnisson (üliõpilane), Rando Porosk (üliõpilane ja BSMI õppejõud), Johanna Maria Pärn, Mari-Anne Philips, Vallo Volke, Martti Laan, Ana Rebane, Mall Eltermaa, Reet Mändar, Kristi Huik, Jana Jaal, Annika Albert-Aksjonov, Tiia Reimand, Mai Rosenberg, Jaanika Paemre, Liis Jaanimäe, Helgi Kolk, Kaja Põlluste, Helen Reim, Marta Velgan, Heli Tähepõld, Inga Karton, Hans Orru ja Anu Rae.
ARENDUS
2024. aastal alustati arstiteaduse õppekava arendamisega, mille eesmärgiks on õppekava ajakohastada vastavalt tervishoiuvaldkonna vajadustele.
Arstiteaduse õppekava arengud peavad vastama tervishoiuvaldkonna vajadustele ja arengutele nii hariduses tervikuna kui ka konkreetsemalt meditsiinihariduses. Seda rõhutavad nii Maailma Meditsiinihariduse Föderatsioon (WFME), Euroopa Meditsiinihariduse Assotsiatsioon (AMEE) kui ka 2028. aastal jõustuvad kõrgharidusstandardi muudatused. Olulisemate põhimõtetena rõhutatakse õppekava konstruktiivset sidusust ja õppekavade terviklikkust, õppimiskeskset lähenemisviisi, võimekust oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolt kanda ning ülekantavate oskuste arendamist.
Õppekava arendamiseks viiakse läbi praeguse õppekava analüüs, tuvastatakse selle nõrkused ja tugevused ning kogutakse tagasisidet õppejõududelt ja teistelt osapooltelt nagu tööandjad, erialaühendused ja patsientide organisatsioonid. Sellele järgneb uuendatud õppekava eesmärkide ja pädevuste sõnastamine, õppekava ülesehituse ja korralduse kirjeldamine, muudatuste kavandamine ja ettevalmistamine. Erilise tähelepanu saab arenduse käigus õppejõudude ja üliõpilaste toetamine muudatuste ellu viimisel. Igas arenduse etapis on plaanis kaasata kõiki osapooli - õppejõude, noorarste, üliõpilasi, tööandjaid ning patsiente.
Arendusprojekt kestab kaks aastat. Arendustegevuseks on saadud toetus ülikooli strateegilisest arengufondist. Koos residentide, noorarstide ning üliõpilaskonna esindajatega lööb arstiõppekava arendamises kaasa enam kui 40 inimest.
Õppekava uuendamine on jaotatud kolmeks osaliselt kattuvaks etapiks:
• algatamine – senise õppekavaga seotud küsimuste ja lähteülesande sõnastamine;
• planeerimine – täiendava info kogumine ja uuendatud õppekava kavandamine;
• elluviimine – uuendatud õppekava rakendamine ja täiendamine.
ALGATAMINE
1. Projekti lähteülesande kirjeldus (jaan – veeb 2025).
See hõlmab lähteülesande sõnastamist, õppekava hindamise ja kavandamise aluseks olevate standardite valimist, projektimaterjalide koostamist ning ülesannete jaotamist projektitiimide ja osapoolte (üliõpilaste, nooremarstide, õppejõudude, patsientide, tööandjate ja riigiasutuste esindajate) vahel.
2. Üldine vajaduste hindamine ja taustauuringud (jaan – aprill 2025).
See hõlmab õppekava kohta seni kogutud andmete struktureerimist ja analüüsimist ning rahvusvaheliste arstiteaduse õppekavadele kohalduvate standardite väljavalimist. Samuti kirjeldab see etapp arendusega seotud riskid.
PLANEERIMINE
3. Osapoolte ja tööturu vajaduste kirjeldamine (märts – november 2025).
See etapp lähtub eelmises kahes etapis kogutud andmetest, riskianalüüsist ja valitud standarditest ning kirjeldab erinevate osapoolte ootused arstiteaduse õppekavale ja selle lõpetajale. Selle etapi käigus kujuneb arusaam sellest, milline on praegu üldarsti roll ja pädevused Eesti tervishoiusüsteemis ning milliseks võivad need lähitulevikus areneda. Samuti kirjeldab see etapp kavandatavateks muudatuseks olemasolevad ressursid.
4. Õppekava eesmärkide sõnastamine ja pädevusstandardi koostamine (september-
märts 2026).
See etapp hõlmab arstiteaduse õppekava üldeesmärkide sõnastamist ja eesmärkide korrastamist ühe tervikliku pädevusstandardi alla.
5. Õppekava ülesehituse ja korraldamise kirjeldamine (detsember 2025 - detsember 2026).
See etapp hõlmab uuendatud õppekava eesmärkide ning pädevusraamistiku sobitamist õppekava korralduslike põhimõtetega (nt pädevuspõhine õpe, probleemipõhine õpe, õppekavade sidusus). Selle etapi lõpuks arutatakse juba esimesi visandeid uuendatud õppekava ülesehitusest ning on koostatud strateegia õppekava elluviimiseks ja juhtimiseks.
ELLUVIIMINE
6. Õppe kavandamine (september 2026 – juuni 2027).
See etapp hõlmab õppekava eesmärkide ja korralduslike põhimõtete ülekandmist
konkreetseteks hindamis- ja õppetegevusteks. See tähendab nt õppeainete või moodulite kavandamist ning nende koondamist mooduliteks ja/või kursusteks. Selle etapi lõpuks on meil valmis esimesed uued tunniplaanid.