Autor: Eliis Grigor
Foto: erakogu
Meditsiinivaldkonna õppeainete alla kuulub pika nimega aine „Tõenduspõhisuse tugevuse hindamine meditsiinilise otsuse tegemisel” (MVCM.03.005) ehk „Learning to evaluate strength of evidence to support medical decision making” (MVCM.03.005). Mahu poolest tagasihoidlik aine (1 EAP) võib lohiseva ja umbmäärase pealkirja tõttu jääda kahe silma vahele. Soome uroloogi dr. Teemu Murtola juhendamise abil kirjutatakse miniatuurses versioonis ülevaateartikkel 3…5 artikli kohta ning seejärel kehastutakse eelretsenseerijaks ehk teostatakse peer-review kaastudengi kirjutatud artiklile. Tundub nagu artikli publitseerimisprotsess, aga kiirendatud versioonis? Seetõttu on käesoleva artikli eesmärk: 1) kirjeldada, kuidas antud õppeaine toimus ning miks see on arstitudengitele kasulik; 2) miks see õppeaine pole nii hirmuäratav, kui algul võib tunduda ja 3) jagada dr. Teemu Murtola intervjuust saadud mõtteteri.
Märksõnad: teadustöö, valikaine, teadusartiklid, kirjutamine, peer-review, intervjuu
Sissejuhatus
„Tõenduspõhisuse tugevuse hindamine meditsiinilise otsuse tegemisel (MVCM.03.005)” ehk „Learning to evaluate strength of evidence to support medical decision making (MVCM.03.005) on 1 EAP mahuga aine, mida soovitaksin julgelt igale arstitudengile, kes tahab õppida lugema artikleid kriitilise pilguga. Kuigi arstiõpingute jooksul läbime epidemioloogia ja biostatistika aine, siis isiklikult leian, et see aine toimub liiga vara, st ei osata veel lugeda artikleid nii kliinilist maailmapilti silmas pidades. Samas kolmanda kursuse tudengina seda ainet läbi võttes sain oma peaaegu 2,5 aasta jagu teadmisi rakendada kliinilist tausta omavate artiklite analüüsimiseks.
Üks põhjus veel, miks õppeainet võtta, on muhe, toreda soome aktsendi ning väga intelligentse õppejõuga Tampere Ülikoolist – uroloog ja prof. Teemu Murtola.
Prof. T. Murtola: Oma jala Eesti meditsiini uste vahele sain oma kauaaegse tuttava dr. Andres Kotsari (PhD) abil, kes on samuti uroloog. On silmiavardav näha, kuidas õppimine Tampere ja Tartu Ülikooli vahel erineb.
Materjal & metoodika
Kursuse eesmärk oli kirjutada 3…10 leheküljeline analüüs 3…5 artikli kohta, mis analüüsivad professori poolt antud küsimust, ning hinnata kaastudengi poolt kirjutatud analüüsi. Kuna õppejõuks on uroloog, on ka temaatikaks uroloogia. Sellel korral oli kõnealuseks uurimisküsimuseks „kas alfa-blokaatorid on kasulikud ureeteri kivide raviks?”. Selle tarbeks pidi teostama tuttava PICO (Patient/Population, Intervention, Comparison group, Outcome) abil endale meelepärasest andmebaasist otsingut, rakendama kriteeriumeid ning valima välja sobivad artiklid. Enne otsimise ja kirjutamise protsessi eelnesid informatiivsed veebiloengud, mis andsid väga hea suuna kätte, kuidas ja mida teha. Nüüd oli vaid vaja ennast kokku võtta ning hakata kirjutama.
Kogu seda protsessi võib vaadelda kui kiirendatud versiooni sellest, kuidas läbi viia metaanalüüsi või süstemaatilist ülevaadet koos õrna hõnguga, mis tunne on olla peer-review’er teadusajakirjas.
Arutelu
Kursuse lõpuks sai valmis 10-leheküljeline 3 artikli baasil süstemaatiline analüüs ning peer-review teisele tudengile kindlate kriteeriumite alusel. Enda kirjutatud analüüsis vastasin 3 artikli põhjal, kas ja kuidas alfa-blokaatorite kasutamine võib mõjutada ureetrikivide ravi, mis olid käesolevate artiklite tugevused ja nõrkused ning mida peaks tulevikus tegema, et saadud tulemused oleksid usaldusväärsemad.
Miks sellise analüüsi teostamine on oluline? Selle vastuse annab antud õppeaine nimi, mille eesmärk on õpetada tulevasi arste tegema põhjendatud otsuseid raviskeemis, kui esineb vajadus midagi uut teha.
Prof. T. Murtola vastus küsimusele, kust tuli sellise aine idee, oli järgmine: „Soome ülikoolides on see aine olnud väga kaua, isegi mina võtsin selle aine oma õpingute ajal. Sain umbes 8 aastat tagasi Tampere ülikoolis aine vastutajaks ning tahtsin selle ümber teha. Minu eesmärk oli järgnev: tudengid on tulevased klinitsistid ja teadlased ning see, kuidas klinitsistid ravivad patsiente, peaks põhinema teaduspõhisel informatsioonil. Ja see muutub pidevalt uue informatsiooni ning muutuvate ravijuhistega. Seetõttu on vajalik mõista, kuidas meditsiinilise info süntees toimub, kuidas hinnata selle usaldusväärsust ning kas see on rakendatav minu praksises või juhtumis. Seetõttu hakkasin ma seda kontseptsiooni täiustama ning see on oma täiuslikkuse saavutanud umbes 5 aastat tagasi. See oli katse-eksituse meetod nagu teaduseski. Kui miski ei tööta, proovime uuesti.”
Minu kõige suurem hirm antud ainega seoses oli kirjutada teaduse sõnavaraga pikk ingliskeelne tekst, kuid iseenda üllatuseks läks see mõnusa sujuvusega. Positiivsele kirjutamiskogemusele aitas ka kaasa ühe artikli leid, mis minu arvates ei olnud kõige paremini kirjutatud. Kirjutades mainitud artikli kohta analüüsi, mõistsin paremini, mida tähendab hea ja kvaliteetne teadustöö. Õigemini jõudsin ehk lähemale sellest arusaamiseni. Pean ka mainima, et peale mitte kõige usaldusväärsema artikli lugemist oli järgmise kahe artikli lugemine ja analüüsimine kui nauding. Samamoodi oli silmiavardav lugeda teise tudengi analüüsi antud küsimuse osas, sest sellega mõistsin, mis olid minu paberi puudused ja tugevused. Ma õppisin paremini hindama, mida tähendab nii autori kui ka peer-review’ kohustus artikli publitseerimisprotsessis.
„Minu üllatuseks on see aine teistsugune kui teised ained ülikoolis, kuid tudengid teevad seda ülesannet väga hästi. Ma iga aasta üllatun, kui kavalad tudengid võivad olla. Ning iga kord õpin ka mina midagi uut,” nendib T. Murtola.
Kuigi artikli peab kirjutama etteantud küsimusel uroloogia teemal, ei pea selle pärast ainet võtmata jätma. Seda ainet võiks vaadelda mõtteharjutusena tulevikuks, kui on vaja teha kliinilisi otsuseid ning kui uroloogia tsükkel pole veel läbitud (nagu minul), siis konte see kindlasti ei murra. Kui plaanis on võtta õppeainet, siis julgelt soovitan võimaluse korral professoriga näost näkku ka kohtuda. Ma polnud detsembrikuu jooksul nii palju naernud, kui sellel õhtusel korral, kui tegin temaga intervjuud.
Viimaks tõdeb prof. T. Murtola veel: „Õpilaste tagasiside umbes 6 kuni 7 aastat tagasi sellele ainele oli, et nad ei saa aru selle tähendusest ning väitsid, et sellel puudub nende õppekavas igasugune kliiniline tähtsus. Aga nüüd viimasel kahel aastal on tudengid tagasisides küsinud, et miks sellist ainet pole igal aastal. Ma oletan selle järgi, et minu arendustööd on olnud edukad.”
Rahastus
Antud artikli rahastus (loe: energia) pärineb minu vabast ajast, motivatsioonist ja soovist populariseerida teadust.
Kasutatud allikad
Grigor, G. (2023). Intervjuu prof. Teemu Murtolaga. Läbi viidud 18.12.2023. Materjalid artikli autori valduses.
Grigor, G. (2023). Kogemused antud ainet läbides. Kirja pandud aine läbimise jooksul Materjalid artikli autori valduses.
ÕIS. (2023). Tõenduspõhisuse tugevuse hindamine meditsiinilise otsuse tegemisel (1 EAP) MVCM.03.005. https://ois2.ut.ee/#/courses/MVCM.03.005/version/495ce956-075b-1f58-51f7-bd17e888b3f0/details (05.01.2024)