Prof. Paul White andmas üle Elsevieri auhinda heade tulemuste eest esimese aasta õppeainetes. Foto: erakogu
Audioloogiast ja selle õppimisest Southamptonis. Intervjuu Pääsu Püttsepaga
Autor: Kadri-Ann Parmas
Pärast 6. kursuse lõppu otsustas Pääsu Püttsepp teha täieliku kannapöörde ning siirduda Inglismaale Southamptoni ülikooli audioloogiat õppima. See oli võimalik ainult tänu Kristjan Jaagu stipendiumile. Stipendium, mis toetab magistri- ja doktoriõpinguid mõnes tunnustatud välisülikoolis ja seda kõike ikka seepärast, et suurendada Eestis rahvusvahelise kogemusega spetsialistide osakaalu. Stipendium võimaldab lähetust mõnda teise välisülikooli tingimusel, et soovitud eriala õppimine Eestis puudub. Nii on ka lugu audioloogiaga. Tegin Pääsu Püttsepaga lähemalt tutvust ning uurisin temalt, kuidas selline otsus ikkagi teoks sai.
Mida Sa täpsemalt õpid, mida see endast kujutab?
Õpin audioloogiat, mis on teadus kuulmise ja tasakaalu funktsioonidest. Eriala on tegelikult küllaltki lai, audioloogidel on erinevaid vastuvõtte alates kuulmishäirete rehabilitatsioonist kuni tasakaaluhäirete käsitluse, kuulmise implantaatide ja tinnitusega seotud vastuvõttudeni.
Miks just audioloogia? Mis Sind selle juures paelub?
Olen alati arvanud et tundeelundid on kõige põnevamad. Kuulmise füsioloogias on väga palju sellist, mida ei ole veel suudetud seletada. Lisaks on viimaste aastate tehnoloogia arenguga järjest tekkimas vahendeid, mida saab kuulmise ja tasakaalu hindamise ja rehabiliteerimise juures kasutada - selles valdkonnas on nii klinitsistide kui ka teadlaste jaoks igal aastal palju uut informatsiooni. Minu jaoks on väga paeluv olla väike osa audioloogia kiires arengus nii Eestis kui ka üldiselt.
Miks otsustasid Southamptonisse õppima minna? Mis Sind Inglismaa juures köidab?
Eestis audioloogia õppekava ei ole. Nõnda spetsiifilises ja kiiresti arenevas valdkonnas ongi mõttekas treenida spetsialiste välismaal. Inglismaale oli hea minna, sest meie arstidel ja audioloogidel oli juba kontakte ja teadsin, et eriala on seal heal tasemel. Muidugi oli ülikooli valimisel ka oluline, et valdaksin kohalikku keelt.
Southamptoni valisin ülikooli järgi. Teadsin, et seal on head võimalused õppimiseks ja praktikaks. Sel aastal on University of Southampton meie valdkonnas (Auditory Sciences) Ühendkuningriigi ülikoolide edetabelis esimene ja kogetu põhjal olen kindel, et see õppekava on tõesti seda kohta väärt. Kuigi ülikoolilinnak on Souhamptonis elav ja ilus, meeldib mulle linnana kindlasti rohkem Brighton, kus hetkel kliinilist praktikat teen.
Mulle meeldib brittide jutukus ja soojus. Nii-öelda smalltalk’i baasil on võimalik vestluses ka sügavamate teemadeni jõuda ja häid suhteid luua. Ilmselt jään Eestisse tagasi kolides igatsema seda, kui lihtsalt on võimalik inimestega, sealhulgas võõrastega, kontakti luua.
Kuidas Southamptoni ülikoolis õppida on? Kas oled paljude eestlastest tudengitega kokku puutunud? Muljed, emotsioonid, mõtted üldiselt?
Ülikoolis õppimise kogemus on küllalt erinev Eestist. Ilmselt on sellel mitmeid põhjuseid. Näiteks olin siin kursusel koos 20 inimesega, mis võrreldes arstiõppe 140-ga on väike seltskond. Audioloogid üleüldiselt teavad üksteist hästi ja üle riigipiiride, sest tegemist on nii väikse erialaga.
Teine põhjus erinevusteks võib tuleneda tasulisest õppest, mis paraku võimaldab üliõpilastele rohkem pakkuda. Tajun selgelt, et tugisüsteemid on hästi paigas. Palju räägitakse vaimse tervise probleemidest. Patsiendikesksust käsitletakse põhjalikult kogu kursuse vältel ning samuti antakse selles vallas häid vahendeid enda arendamiseks. Näiteks videosalvestused patsiendi intervjueerimisest ja tagasiside kolleegidelt olid õpetlikud. Samuti õppisin palju praktiliste hindamiste ja eksamite käigus. Loodan, et ka Tartu Ülikooli arstiõppesse on rohkem praktilisi hindamisi tekkimas, sest need annavad üliõpilastele kindluse, et suudame praktikal või tööl käies protseduure turvaliselt ja hästi läbi viia.
Meil oli Southamptonis multikultuurne kursus, kellega palju aega koos veetsime. Arvan, et mu silmaring laienes seeläbi oluliselt. Meil oli igatahes väga lõbus. Jõudsin ka mõnele eesti tudengite ühingu üritusele, kus oli üllatavalt palju inimesi.
Milline olukord on Eestis hetkel audioloogia valdkonnas? Aga Inglismaal?
Eestis ei ole audiolooge professionaalsel tasemel õpetatud. Nõudlus audioloogide järele on väga suur, hinnanguliselt oleks vaja 100 audioloogi. Lisaks oleks vaja, et audioloog oleks tervishoiutöötaja, nii nagu on arstid ja õed. Ka Inglismaal on selle ala inimesi alati vaja, ent puudus pole nii suur.
Eestis on sisekõrvaimplantaate paigaldatud juba viimased 20 aastat (esimene 2000. aastal). Eestis on väga suureks plussiks meeskonnatöö. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikus hindab lapse kuulmist kõrvaarst dr.Kruustük ja pärast vastuvõttu hindab lapse kõnet logopeed Reet Veenpere või Anneli Ojaste. Lisaks on perel võimalik saada kiiresti abi sotsiaaltöötajalt. Selle poolest on Eestis audioloogia vallas hea töötada, et väikeses riigis on sujuvat ja ühtset koostööd hea korraldada.
Mis mõtted on Sul tuleviku osas? Eestisse tagasi?
Tulen järgmisel aastal pärast magistriõppe lõppu Eestisse. Kodumaale kolme aasta jooksul tagasi tulemine on üks stipendiumi kriteeriumitest, sest vajadus audioloogide järele on Eestis suur. Mulle sobib see tingimus hästi, sest olen alati soovinud Eestisse jääda ja siin audioloogia eriala edendamisele kaasa aidata.
Kust Sa kuulsid Kristjan Jaagu stipendiumi kohta? Kirjelda enda stipendiumile kandideerimise protsessi? Kas tudengid peaksid rohkem proovima kandideerida sellistele stipendiumitele? Mõni hea soovitus kandideerimisprotsessis tudengitele?
Kuulsin audioloogia õppimise võimalustest ja Kristjan Jaagu stipendiumitest, kui hakkasin rohkem huvituma kõrvahaigustest ja alaga seotud inimestega rääkima. Sain kokku dr. Maret Lepplaanega, kes on kõrvaarst ja audioloog ning õppis Manchesteri ülikoolis audioloogia magistriprogrammis. Ta oli lahkelt valmis mind nõustama ning sain rohkem teada Inglismaal audioloogia õppimise kohta.
Minu jaoks oli stipendiumile kandideerimine rohkem keskendumist ja pingutust nõudev kui Southamptoni ülikooli sisse saamine. Stipendiumi jaoks on vajalik esitada nii kirjalikud dokumendid, sealhulgas soovituskirjad ja motivatsioonikiri, ning ka tõendus, et Eestis on antud eriala spetsialiste vaja ning et seda programmi on võimalik läbida vaid välismaal. Esimesele kandideerimise voorule järgneb intervjuu, mille jooksul räägitakse motivatsioonist ja konkreetsest plaanist: mida ja kuidas välismaal õpitakse ning kuidas saab seda hiljem Eestis rakendada. Varasem audioloogide ja kõrvaarstide töövarjuks käimine ja eriala inimestega vestlemine on kindlasti oluline, et see selgeks mõelda. Kui enda õpingute plaan on hästi paigas ning õppe sobitumine Eesti audioloogia konteksti selgeks mõeldud, saab seda kergemini ka teistele edasi anda. Usun, et võimalus stipendiumi toel niivõrd vajalikku eriala välismaal õppida võiks olla laiemalt teada ning soovijaid võiks rohkemgi olla.
Kuidas oma vaba aega tavaliselt sisustad?
Käime nädalavahetustel palju autoga rannikuäärseid linnu avastamas. Southamptonis elades olin erinevates üliõpilasgruppides, näiteks matkagrupis. Palju oleme lihtsalt sõpradega õhtusööke korraldanud - minu oskused maailma eri köökide roogade valmistamisel on siin olles kindlasti arenenud.
Kuidas oma Tartus õpitud aastaid meenutad ja iseloomustad?
Tartu Ülikoolist jäi kõige enam meelde meie arstiõppe kümnes rühm, kellega sai kõigest koos läbi tuldud. Arstiõpe oli küllaltki intensiivne ja usun, et õppisin sellest palju nii meditsiini kui ka iseenda võimete kohta.
Pärast eri rahvustest tudengitega rääkimist olen märganud selgemalt, et on uskumatu ja äge, et nii väikses riigis on rahvuskeelne ülikool, kus saab väga heal tasemel tasuta õppida. Näiteks kasvõi Tartu Ülikooli võimalus tasuta keelekursuseid võtta tundub minu mujal õppinud sõpradele luksusena.
Kristjan Jaagu stipendium on SA Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt algatatud programm üliõpilaste ja noorteadlaste (sh arst-residentide) õpingute toetamiseks välismaal. Taotlusi saab esitada kolmes kategoorias:
Kraadiõpe välismaal: magistri- või doktoriõpe tunnustatud välisülikoolis.
Välisõpingud: välisõpingud kuni ühe akadeemilise õppeaasta ulatuses.
Välislähetus: lühiajalised ehk kuni 30-päevased õppe- ja teadustööga seotud lähetused (konverentsid, seminarid, kursused vm).
Taotlusi võetakse vastu olenevalt kategooriast 1-4 korda aastas. Stipendium koosneb sõidu- ja elamiskulu osast ning nende suurus varieerub olenevalt sihtriigi elukallidusest ning reisi algus- ja sihtkoha vahelisest distantsist. Loe lähemalt SA Archimedes kodulehelt: http://haridus.archimedes.ee/kristjan-jaagu-stipendiumid
Comments