Puudest meie riigiametnikele
Autor: Toomas (tegemist on varjunimega)
Puude taotlemine ja töövõime hindamine – need on midagi, mida arstiõppe jooksul väga süvitsi ei tutvustata.
Mida annab määratud puue ja töövõime vähenemine? See annab isikule rahalise toetuse, mis on kasulik kroonilisele haigele ravimite ostmiseks ja katmaks vähenenud töövõimest tingitud väiksemat töökoormust. Samuti annab vähenenud töövõime võimaluse kasutada rehabilitatsiooniteenuseid (milleks võivad olla haigusspetsiifilised koolitused jms). Ühtlasi on võimalik taodelda puudega üliõpilase stipendiumit ja vajaduspõhist eritoetust.
Milleks siis see raha? Esiteks, hoolimata haigekassa soodustusest on ravimitel/meditsiiniseadmetel omaosalus. Teiseks – on päris suur osa ravimeid, millele haigekassa soodustus hoopiski ei rakendu! Samuti on puudega isikutel tihti vähenenud töövõime. Toetus katab puudujäävat osa (mitte küll 100%, olenevalt ametist, aga arstil ikka märkimisväärselt vähem).
Haigekassa on üks huvitav koht. Võtkem näiteks esimest tüüpi diabeetikud. Pideva glükoosimonitooringu seadmeid hakkas haigekassa üle 19-aastastele kompenseerima alles 2022. aasta jaanuaris. Tormijooks sensoritele kestis kuid nii, et need olid pidevalt otsas. Vedas, kui sa apteegist üldse kätte selle said. Varem maksis täiskasvanule glükoosisensor ca 120 eurot kuus.
Samuti on kaikaks kodarates Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Nimelt on juba paar aastat SKA tunnistanud päris paljud 1. tüüpi diabeetikud (sh suur hulk lapsi) täiesti terveteks inimesteks. Mind isiklikult tunnistati viimane kord ka täiesti terveks inimeseks, hoolimata neljast kaasuvast kroonilise haiguse diagnoosist lisaks 1. tüüpi diabeedile. Sain ka ametliku põhjenduse – kuna Te õpite ülikoolis arstiteadust, siis Te ei saa ju nii haige olla, et Te puuet vääriks. Aga see, kui palju tööd läheb selle taha, et ma hakkama saaks, seda nad ei näe. Näiteks hindaks mind terveks kopsuarst, kusjuures minu probleemidest pole ükski hingamisteedega seotud.
Selliseid lugusid tuleb pidevalt 1. tüüpi diabeetikute foorumisse. Korduvalt on inimesed jahmunud: „Mu laps tunnistati 100% terveks!“, „Mind tunnistati 100% terveks?!“, „Kuidas see võimalik on?“ jne. Vahepeal levis sotsiaalmeedias ka lugu, kus käeta inimene tunnistati terveks. Praegu on üldlevinud uskumus krooniliste haigete seas, et puuet ja vähenenud töövõimet on raske saada. See ei peaks ju nii olema.
Miks ma seda lugu jagan? Kui keegi meie kallitest kolleegidest satub kunagi tulevikus töötama SKA-sse ekspertarstina, siis „be the change“ – tehke teisiti. Kui te lähete kuhugi kõrgemasse üksusesse, siis muutke minuga koos süsteemi – mina plaanin seda teha. Puue ja vähenenud töövõime pole lihtsalt formaalsused, need on tõsiselt vajalikud oluliste hüvede jaoks krooniliselt haigetele inimestele. Oleme koos uus ja parem põlvkond arste.