Autor: Elis Kaev
Ühel kargel sügisesel hommikul asus kamp arstiteaduse tudengeid retkele kauge maa ja mere taha. Nimelt oli minek iga-aastasele Kuressaare Haigla külastusretkele, mis on traditsioon olnud juba 2016. aastast.
Reisi ülesehitus oli väga mitmekülgne: meile tutvustati Kuressaare Haigla põhiolemust, millele järgnesid töötoad haigla eri korpustes. Mainimata ei saa ka jätta, et lisaks meditsiiniteemalistele tegevustele veedeti üheskoos mõnusalt aega. Käidi haigla liikmetega restoranis, Kuressaare vaatamisväärsustega tutvuti bussireisil ja muljetati ka üheskoos pitsalõigu ümber meie viimasel koosveedetud päeval. Töötubades saime harjutada seanaha peal õmblemist, vaadata günekoloogia kabinetis ultraheliga saadud ülesvõtteid, näha psühhiaatriakliiniku ülesehitust ja elustamises kõik oma teadmised mängu panna.
Kui küsida töötubades osalenud arstitudengitelt, mis oli nende lemmik töötuba, siis ühest vastust ei saadudki. Toodi välja, et EMO töötoas olid väga elavad ja meeldejäävad inimesed, kes toetusid oma õpetuses päriselulistele situatsioonidele. Sai kasutada erinevaid elustamisvahendeid ja tuletada meelde 1. kursusel õpitut. Veel kiideti günekoloogia töötuba, mida juhatav arst oli väga kena inimene. Ta tõstis usaldust günekoloogia kui valdkonna vastu ja andis julgust, et ka väiksemates piirkondades on tore töötada. Kirurgia oli tudengite kirjelduses väga eluline ja tõstis enesekindlust oma õmblemisoskustes. Psühhiaatriatoas saime kuulda ühe patsiendi toredaid haikusid ja määrata ka iseendal ATH olemasolu või selle puudumine.
Arstitudengist noormees kommenteeris samuti oma kogemust hea noodiga. Talle jäi vägagi positiivne mulje haiglast: "Kõik, kes külalisi vastu võtsid, olid tohutult soojad ja professionaalsed. Töötoad olid omanäolised ja huvitavad, kindlasti tuli nendest palju uusi teadmisi juurde." Oma kommentaaris lisas ta, et paneb Kuressaare Haiglas töötamisvõimaluse kõrva taha ja võib-olla saab Kuressaare Haigla osaks tema karjääriteest.
Kaks arstitudengist neidu võtsid oma kogemuse samuti üldistavalt kokku. Muljetati, et need kaks päeva said väga toredasti veedetud, ilmaga oli väga vedanud. Haiglast jäi arstitudengitele soe mulje. Intervjueeritavad tõdesid, et kuna praktikakohti on vähe, tuleks nendest kümne küünega kinni haarata. Kindlust, et Kuressaare on sama kihvt koht, nagu räägitakse, andis ka sealne abiarst. “Miks mitte tulla kunagi tagasi. Kui olla elu näinud ja tahaks rahulikku kohta, siis on Kuressaare just selline koht kuhu tulla,” arvas üks rahulolev osaleja.
Loodetavasti kaheksa aastat kestnud ilus sõprus arstiteaduse üliõpilaste ja Kuressaare Haigla vahel jääb kestma veel pikka aega.
