Kas tudengi-OSKE oleks võti parema arstihariduseni? Heidame pilgu teiste ülikoolide kogemusele

Autor: Kaisa Padur

Tänaseks on paratamatu tõsiasi, et arstiteaduskonda ilma praktiliste oskuste eksamita keegi ei lõpeta. See, mis on OSKE ja mida ta endast kujutab, on üldjoontes tudengitele teada. Kes pole ennast kurssi viinud OSKE detailidega (inglise keeles OSCE), selle olemuse ja korraldusega, peaks kiiremas korras oma teadmisi täiendama. Aprillikuus toimunud infoseminaril selgus, et proovieksameid kooli poolt tegema ei hakata, erandiks on ainult tänased 5. kursuse tudengid, kes saavad kuu aja pärast OSKE formaadi läbi proovida proovieksami vormis. Nemad saavad käe valgeks. Kuidas on aga teistega?

OSKE on performance, mida teistes ülikoolides harjutatakse

Kui käsuliini pidi tuleb info, et proovieksamite tegemine ei seisa mitte ressursipuuduse taga, vaid hoopis teaduspõhise põhjendamatuse taga, läheb tahes-tahtmata kulm kortsu. On ju siililegi selge, et esinemist, ükskõik missugust, tuleb korduvalt harjutada ja lihvida, enne kui hindajate ette minna. Oma oskuste demonstreerimine võõra professionaali ees on performance nagu iga teine avalik esinemine. Kui võtta näiteks anatoomia suulised vastamised, siis ka need läksid iga korraga lihtsamaks – tuttav situatsioon ei põhjustanud aasta lõpus enam nii suurt pinget kui päris esimestel kordadel. Kui hirm situatsiooni suhtes kahanes, jäi alles vaid kõhklus teadmiste piisavuse osas.

Paraku pole OSKE korraldajateks siilid. On see siis aus, et teistes kõrgkoolides, kus OSKEt praktiseeritakse, sooritavad tudengid seda korduvalt – lausa iga õppeaasta lõpus – aga Tartu Ülikoolis mitte? Näiteks Oxfordi Ülikoolis toimuvad kokkuvõtlikud ehk aastalõpu-OSKEd integreeritud õppe 4., 5. ja 6. aasta lõpus või magistriõppe 2., 3. ja 4. aasta lõpus (olenevalt sellest, mis õppevormi Oxfordi tudeng on valinud)[2]. Seetõttu peaks ratsionaalselt vaatama, milliseid artikleid tegelikult kirjutatud on ning mida on leitud süstemaatilistes ülevaadetes. Kuidas mõjub lõpueksami tulemusele harjutus-OSKE ja kuidas mõjub tudengite poolt korraldatud mock-OSCE (edaspidi: tudengi-OSKE)?

Tudengi-OSKE toob esile nõrgad kohad teadmistes

Oxfordi Ülikoolis tehti tudengi-OSKE 82 õpilase seas, kus 12 viimase kursuse tudengit korraldasid ja tagasisidestasid 6 OSKE jaama noorematele (4. kursuse) tudengitele. Tulemused olid väga head – õpilased teatasid, et OSKE parandas oluliselt nende enesekindlust „päris“ OSKE suhtes. Tudengite kommentaarides olid peamisteks märksõnadeks, et nad tundsid end võimestatuna ja OSKE näidisülesanne oli realistlik. Lausa kõik vastanud tudengid arvasid, et tudengi-OSKE tõi esile nõrgad kohad nende teadmistes ja oskustes. Artiklis viidati sellele, et nii õppijad kui ka juhendajad peavad OSKE proovieksameid sobivaks mudeliks. Need aitaksid vähendada üliõpilaste eksamiga seotud stressi, suurendada üldist enesekindlust ja tuua esile, mida üliõpilased peavad kordama ja ettevalmistama enne päriseksameid [2].

Mida tuleb nimetatud artikli juures tähele panna, on see, et konkreetses Oxfordi tudengi-OSKEs olid eksamineerijateks ja standardiseeritud patsientideks viimase aasta tudengid, mitte professionaalid. Seejuures oli vaja 10 tudengit ühe jaama juurde selleks, et sessioon kulgeks efektiivselt. Enesestki mõistetavalt võib eakaaslaste juhendatud tudengi-OSKE vabamat keskkonda pidada vähem stressirikkaks kui õppejõudude hinnatud proovieksamit. Nii nagu võib eeldada, osutus vastastikune õpetamine kasulikuks ka tudengitest juhendajatele – see aitas arendada professionaalsust ja sügavamat arusaamist õppeainest [2]. Siinkohal ei uuritud seda, kas tudengi-OSKE parandab ka „päris“ OSKE punktiskoori, vaid ainult seda, kui enesekindlalt tudengid ennast OSKE sooritamise suhtes tundsid enne ja pärast situatsiooni läbiharjutamist. Diskussiooni osas soovitatakse tudengi-OSKE läbiviimisel siiski kasutada eksamineerijate ja patsientide rollis professionaale ja eksperte. Olgu pealegi, võtame seda arvesse.

Kogemus aitab kliiniliste oskuste arengule kaasa

Ottawa Ülikoolis kestab meditsiiniõpe 4 aastat (2 prekliinilist ja 2 kliinilist aastat). Arstiteaduskond korraldab seal harjutus-OSKEsid 1., 2. ja 3. aasta lõpus ning “päris” OSKE eksamit 2. ja 4. aasta lõpus. Väärib mainimist, et 3. kursuse harjutuseksam on selleks, et tuvastada riskigrupis olevad tudengid – kes ei saa tolle OSKEga hakkama, saab kooli poolt eraldi nõustamist ja lisa-juhendamist. Ka Ottawa Ülikooli uuringus osalesid neljanda kursuse tudengid eksamineerijatena, kes viisid läbi 5 OSKE jaama 50 eksaminandiga. Iga jaam kestis kümme minutit, kuid sellest kaks minutit kulus vahetule tagasisidele (Tartu Ülikool ei plaani sellist tagasisidestamist). Toon välja selle, kes ja kuidas uuringus osalejatest tudengi-OSKEst kasu said. Eksaminandid tundsid, et eksamineerijad andsid konstruktiivset tagasisidet ja olenemata iseenda vähesest ettevalmistusest, oli üritus neile väärtuslik. Eksamineerijad ehk viimase kursuse tudengid nõustusid, et kogemus aitas kohaldada oma teadmisi ja ehitada uusi. Samas oli tegemist pigem mõõduka väljakutsega. Standardiseeritud patsiendid (antud juhul 1. ja 2. kursuse tudengid) said samuti kohaldada oma teadmisi, lisaks aitas kogemus kliiniliste oskuste arengule ja päriseksami jaoks ettevalmistusele kaasa. Eksaminandid palusid, et jaamasid tehtaks tudengi-OSKE’l rohkem kui 5 ning et tagasiside jaoks oleks rohkem aega[4].

Veidike teistsuguse lähenemisega oli Southamptoni Ülikoolis tehtud uuring, kus nad viisid läbi 5 kuu jooksul 15 harjutus-OSKEt, osales kokku 32 teise kursuse tudengit, üks harjutus-OSKE koosnes 4 jaamast. Lisaks sellele, et nad sooritasid 4 jaama eksaminandina, tegid nad 1 jaama patsiendi ja 1 eksamineerija rollis. Pärast seda, kui kõik harjutus-OSKEd olid toimunud, vastasid küsitlusele 22 eksaminandi, kusjuures 81% pidasid rutiinset harjutuseksami tegemist väga kasulikuks. Kui hinnati erinevate rollide kasulikkust, sai kõrgeima skoori – väheüllatuslikult – eksaminandi roll. Mis puudutas korralduslikke puudujääke, toodi välja see, et eksamineerija tagasiside oli vähene või puudulik ning harjutus-OSKE võiks olla veelgi sarnasem päriseksamile. Diskusioonis toodi välja ka see, et kõik osalejad said koolipoolse aastalõpu-OSKE kenasti sooritatud[1]. Ilmselt oleks meil EAÜSis võimatu teha 5 kuu jooksul 15 tudengi-OSKEt, kuid ühe õppeaasta jooksul 2 (augusti lõpus ja jaanuari lõpus) oleks mõistlik teha küll, kaasates korraga rohkem tudengeid.

Kas punktiskoori saab parandada?

Teine Ottawa Ülikooli uuring jälgis seda, kas tudengi-OSKEl osalejad said “päris” OSKEl teistsuguse punktiskoori võrreldes mitte-osalejatega, kusjuures tudengi-OSKE viidi läbi vaid kuu aega enne hindelist OSKEt. Statistiliselt olulist seost kahe grupi vahel ei leitud. Uuring viidi läbi 3. kursusega (kusjuures eksamineerijad olid 4. kursusel), aga tähele tuleb panna seda, et osalejate ja mitte-osalejate hulk ei olnud tasakaalus. Lisaks ei uuritud seda, kas osavõtjate keskmine tulemus oli tudengi-OSKEl ja hindelisel OSKEl erinev ehk kas kuu aja jooksul toimus mingisuunaline areng. Meie jaoks oleks seda väga vaja teada – kas proovieksami tulemust oleks võimalik parandada päriseksamil. Uuringust aga ilmneb, et nendel, kes said kõrge punktiskoori tudengi-OSKEl, oli suurem tõenäosus saada kõrge skoor ka hindelisel OSKEl[5]. Võimalik, et sisulise materjali harjutamine on hilisemale OSKE sooritusele kasulikum kui konkreetsete jaamade harjutamine.

Soovitused mock-OSKE korraldamiseks

Enne kui hakata oma tudengi-OSKEt korraldama, peaks vaatama, mida välismaal soovitatakse. Manchesteri Ülikooli meditsiiniteaduskonna poolt avaldatud artikkel toob välja 12 nõuannet, kuidas tudengi-OSKEt kõige paremini läbi viia. Peale ilmselgete nõuannete – tudengi-OSKE peab olema võimalikult sarnane päriseksamile ja osalejatele tasuta – tasub mõni nõuanne eraldi välja tuua. Näiteks, eksami sooritajatele tuleb anda tagasisidet nende esituse kohta. Samuti peaks tudengi-OSKE organiseerimiseks ja edukaks läbiviimiseks kokku panema hea ja püsiva tiimi. Eriti tuleks kasuks see, kui kellelgi oleks varasemat kogemust taoliste asjade korraldamisega. Eksami hindajad (klinitsistid) ja standardiseeritud patsiendid (tudengid) peavad olema varakult informeeritud, nad peavad teadma ja aru saama oma ülesannetest – kasu oleks briefing’utest. Mõistlik oleks OSKE läbi viia mitme tsüklina, kusjuures tsükleid võib ühe päeva jooksul olla mitu ja OSKE võiks toimuda ajatõhususe tõttu nädalavahetusel[3].

Milline oleks TÜ arstiteaduskonna tudengi-OSKE?

Et tudengi-OSKE oleks võimalikult sarnane “päris” OSKEle peaks jaamasid olema 12, igas jaamas on 2 minutit aega tutvuda juhtumiga ja 8 minutit aega lahendada nõutud ülesannet. Üks eksaminand veedaks täpselt 2 tundi praktiliste oskuste eksamit sooritades. Kui teha kolm kahetunnist sessiooni kahel järjestikusel päeval, saaks eksamit sooritada 72 tudengit. OSKE stsenaariume pole raske internetist leida ja need peaks peakorraldustiim lihtsalt kooskõlastama TÜ ametliku õppekavaga. Jaamasid peavad hindama õppejõud või erialaspetsialistid, ideaalis need, kes “päris” OSKEt nagunii hindaksid. Sel juhul saaksid eksaminandid, standardiseeritud patsiendid ja jaamade assistendid olla vabatahtlikud tudengid. Proovieksami-sarnane olukord teeb õhkkonna veidi pinevamaks kui puhtalt tudengite läbiviidud eksam.

Mis peaks sind motiveerima osalema tudengi-OSKEl eksaminandi, patsiendi või korraldaja rollis? Teistes ülikoolides, kus OSKEt tehakse, on niikuinii ettenähtud aastalõpu- või harjutuseksamid, me ei saa ju Tartus kehvemad olla. Patsiente võiksid mängida nooremate kursuste tudengid, kes saaksid kõrvaltvaatajana hea ettekujutuse eksamist ja selle telgitagustest. Korraldajana panustaksid sa tudengite enesekindluse tõstmisesse, eksamiärevuse maandamisse ja saaksid väärtuslikke teadmisi OSKE telgitagustest, mis hiljem sulle endale eksamisooritajana kasuks tulevad.

Tudengi-OSKE korraldamises on kahtlemata väljakutseid, näiteks leida õiged inimesed – nii entusiastlikud korraldajad kui ka klinitsistid või õppejõud, kes oleksid jaamade hindajateks. Teine väga oluline osa on tagasisidestamise võimaldamine. Jaama toimumise ajal ei ole hindajal ettenähtud anda tagasisidet eksaminandi soorituse kohta, kuid tudeng õpib kõige paremini just konstruktiivsest tagasisidest. Kuidas võimaldada sooritajatele juhiseid, mida nad tulevikus paremini peaksid tegema, mitte ainult hinnangut stiilis “arvestatud” või “mittearvestatud”? Ei ole välistatud, et tudengi-OSKE korraldamine toob nähtavaks veel hulga murekohti, aga kas on nende lahendamiseks paremaid või halvemaid aegu või ainult hetk, milles viibime praegu?

Manifest kõigile Eestimaa arstitudengitele

Eesti arstitudengid ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja ülemöödund sajandi õppemetoodikate vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord pädev dekanaat koju jõuab oma lastel õnne tooma". Aga enne kui see juhtuda saab, tuleb harjutuseksam ikkagi ära korraldada. Kõige esimeseks väljakutseks on kokku panna töökas meeskond. Kui Sind veenas tudengi-OSKE vajalikkus ja näed selles potentsiaalset kasu, siis paneme koos kokku hea ja püsiva korraldustiimi, mis 2 korda aastas selle vajaliku ürituse korraldaks!

Võta minuga ühendust, kui soovid meeskonnaga liituda, arutada tudengi-OSKE üle või viia ellu mõni idee, mis sul OSKEga seoses tekkis. Leiad mind sotsiaalmeediast või kirjuta: kaisapdr@gmail.com.

Kasutatud kirjandus

1. Bevan J, Russell B, Marshall B. A new approach to OSCE preparation - PrOSCEs. BMC Medical Education [Internet]. 2019 May 2;19.

2. Braier-Lorimer DA, Warren-Miell H. A peer-led mock OSCE improves student confidence for summative OSCE assessments in a traditional medical course. Medical Teacher. 2021 Nov 25;44(5):535–40.

3. Gilani S, Pankhania K, Aruketty M, Naeem F, Alkhayyat A, Akhtar U, et al. Twelve tips to organise a mock OSCE. Medical Teacher. 2021 Mar 3;1–20.

4. Lee CB, Madrazo L, Khan U, Thangarasa T, McConnell M, Khamisa K. A student-initiated objective structured clinical examination as a sustainable cost-effective learning experience. Medical Education Online. 2018 Jan;23(1):1440111.

5. Madrazo L, Lee CB, McConnell M, Khamisa K, Pugh D. No observed effect of a student-led mock objective structured clinical examination on subsequent performance scores in medical students in Canada. Journal of Educational Evaluation for Health Professions. 2019 May 27;16:14.