top of page
Search

Kolm õppejõudu. Kolm küsimust. Nr 6

Kolm õppejõudu. Kolm küsimust. Nr 6

Irja Lutsar (meditsiinilise mikrobioloogia professor)

1) Kui oleksite ravim, siis mis ravim?

Oleksin mõni uutest retroviirusvastas-test ravimitest. Need  ei tapa viirust täielikult, aga samas ei lase nad ka tal ülemääraselt paljuneda ega inimorganismi kahjustada. Hoidmaks haigust kontrolli all, tuleb neid ravimeid pidevalt tarvitada. Kes meist ei ihkaks pidevalt vajalik ja kasulik olla, liiatigi kui see kestab kogu elu? Hea ja kindel tunne on garanteeritud. Lisaks ei ole minu loomuses kedagi kahjustada. Uutel antiretroviirusvastastel ravimitel on küll mõned kõrvalnähud, aga need on suhteliselt hästi talutavad. Samuti tekib resistentsus nende vastu harva – kõigile ju meeldib teistele meeldida!

2) Miks soovitakse just varesele valu ja harakale haigust?

Varesed on tüütud ning seda eriti, kui nad parvedena varahommikul, kui uni kõige magusam, oma ebameeldivat häält kuulda lasevad. Las nad siis saavad ka aru, kui paha on kannatada. Harakad aga näppavad teiste tagant. Äkki hoiab haigus neid veidi tagasi ja nende vargaks olemise entusiasm väheneb?

3) Üks meeldejääv mõttetera/juhtum oma ülikooliõpingute ajast.

Minule on alati abiks olnud professor Tiina Talviku poolt öeldu: “Kui julged teha, siis julge ka tunnistada.” Mõnikord on seda viimast teha olnud küll raske, aga pärast on maru hea tunne. Hilisemast elust on kasulik mõttetera ajast, mil töötasin ravimitööstuses Inglismaal : “Never cheat the business bills.”

Toomas Asser (neurokirurgia professor)

1) Kui oleksite ravim, siis mis ravim?

Paar aastat tagasi samale küsimusele vastates ei osanud valikut teha. Ega ole ka praeguseks tekkinud üheks konkreetseks ravimiks oleku tunnet. Äkki võiks olla mõnda laadi probiootikum. Miks probiootikum? Kindlasti ei tohiks see tarvitamisel kahju tekitada ja võiks uskuda, et see ka aitab. Kui küsida et mille vastu, siis valik saab olla väga avar. Tagatud on hea tuju ja mida enamat veel vaja on!

2) Miks soovitakse just varesele valu ja harakale haigust

Kombinatsioon varesest ja harakast aitab peaaegu alati. Teiste Eestimaa lindude valuvastast toimet või haigusi eemaldavat võimet ei ole uuritud ja ei ole vist teadagi. Võimalik, et mõningane valuvastane toime võib olla osalise või täielikult musta sulestikuga lindudel, sest neil on täheldatud võimet eemaldada muid tõbesid ning isegi tervistada.

3) Üks meeldejääv mõttetera/juhtum oma ülikooliõpingute ajast Juhul kui varese ja haraka vahendusel soovitav valuvastane toime puudub, aitab ka omaette kordamine: “Kes kannatab, see kaua elab.”

Asser Aavik (kardiovaskulaarkirurg)

1) Kui oleksite ravim, siis mis ravim?

Oleksin hea meelega ateroskleroosi likvideeriv ravim või vaktsiin. Küll oleks tore, kui ei oleks ateroskleroosist tingitud tüsistusi – infarkti, insulti ja gangreeni. Hiljuti lugesin ajakirjast Imeline Teadus, et alates 1975. aastast on kõikide pahaloomulist kasvajat põdevate patsientide elulemus paranenud 14%, mõnede kasvajate puhul on elulemus suurenenud isegi kaks kuni kolm korda (rinna ja soole pahaloomulised kasvajad). Aastaks 2035 prognoositakse elulemuse paranemist veel kuni 15%. Ilmselt on varsti vähkkasvaja väga hästi ravitav; praegu arendatavad ravimid on mõeldud toimima immuunsüsteemi tasandil ja selektiivselt ainult vähirakkude suhtes. Ateroskleroosiga praegu veel nii hästi ei ole – aga ilmselt kunagi saab nii olema. Olen üsna kindel, et tulevikus  ei ravi me enam haiguste tagajärgi, vaid põhjust – personaalselt, geenide tasemel.

2) Miks soovitakse just varesele valu ja harakale haigust?

Varesele valu,

Harakale haigus,

Mustale linnule muu mure …

Ja minu laps saab terveks!

Vares, harakas ja must lind (ilmselt peetakse silmas ronka) on ju teada-tuntud mitte just kõige meeldivama käitumisega linnud eesti rahvapärimustes ja ka looduses. Vares ja harakas varastavad, kõik kolm looduses rüüstavad muuhulgas  väiksemate lindude pesi. Eks meist igaüks on, vähemalt mõtetes, peale oma isikliku vara kadumaminemist soovinud teo autorile mitte just kõike head edaspidiseks…  Ilmselt samadel, emotsiooni pealt tulevatel põhjustel, sellised soovid ka varesele, harakale ja rongale – soovitakse halba just nende pahategude tõttu.

3) Üks meeldejääv mõttetera/juhtum oma ülikooliõpingute ajast

Läbisin residentuuri ajal kardiokirurgia osakonnas ka anestesioloogia tsükli. Eelpoolmainitud osakonnas töötab anestesioloogina dr. Eve Int. Arutasime ühe patsiendi haiguskulgu, kus patsient oli jäänud oma aordiklapi endokardiidiga “ripakile“ osaliselt ilmselt temaga tegelenud arsti teadmiste tõttu, kuid enamjaolt siiski vähese tahtmise tõttu asjaga tegeleda. Dr. Int ütles mulle selle haigusjuhtumi arutelu lõpetuseks: “Asser, arst võib olla loll, aga arst ei tohi olla hoolimatu.“  Ma ei tea, kas see on dr. Eve Inti enda mõttetera, aga minule on see jäänud siiani meelde. Mõelgem, sellesse ühte lausesse on kätketud ju kogu hea arsti filosoofia – teadmised võivad olla kasinapoolsed, aga ole osavõtlik, näita, et hoolid. Sõnal on suur jõud – sõna võib tappa, aga võib ka ravida. Enamik probleeme, mitte ainult arsti ja patsiendi vahel, vaid ka muudes situatsioonides, saavad ju alguse kehvapoolsest suhtlemisest.

CURARE

Eesti Arstiteaduseüliõpilaste Seltsi ametlik häälekandja

eays.curare@gmail.com

Kommentare


bottom of page