EAÜS-i juhatus 2019/2020. Vasakult: Ann Leen Mahhov, Grete Haube, Berit Mägi, Toora Alliksoo, Helene Kohv. Foto: erakogu
Autor: Eneli Maranik
Juba ülehomme ehk 16. novembril toimuv traditsiooniline EAÜS-i sügisene üldkoosolek märgib juhatuse jaoks ametiaja esimese poole lõppemist. Saime nendega lähemalt tuttavaks ja uurisime, kuidas läinud on.
Mida ootasid/eeldasid oma ametiajalt kandideerimisel ja kuidas on tegelikkus sellest erinenud?
Ann Leen Mahhov, president: Ootasin põnevaid uusi väljakutseid ja võimalust suhelda paljude erinevate inimestega. Tegelikkus väga sellest ei erinegi, aga väljakutsete iseloom on natuke teistsugusem, kui esialgu ootasin. Väljaspool juhatust tundusid EAÜS ja selle probleemid hoopis teist laadi, kui päriselt sees olles. Väga põnev on igatahes olnud.
Grete Haube, peasekretär: Kandideerides peasekretäri kohale eeldasin, et see ametikoht toob endaga kaasa palju protokollimist, dokumentides sobramist ja meilide saatmist. Küll aga ei osanud ma oodata, et kohtun nii paljude uute ja huvitavate inimestega ning et igast koolipäevast läheb vähemalt tund aega EAÜS-i asjadele.
Berit Mägi, asepresident siseasjade alal: Ootasin, et saan kõige toimuvaga kogu aeg kursis olla, inimestega palju suhelda ja kõigile abiks olla. Reaalsuses on suhtlemist oodatust veelgi rohkem ning aega teiste aitamiseks napib. Üritan siiski igal võimalusel üritustel ja koosolekutel kohal käia ning juhatuse seisukohta esindades ja kasvõi mõne mõttega abiks olla.
Toora Alliksoo, asepresident välisasjade alal: Lootsin, et jõuan rohkem ka “aktiivliikmena” seltsi tegemistes kaasa lüüa. Reaalsuses aga võtavad juhatuse kohustused väga palju aega, nii et paratamatult ei jõua igale poole, kuhu tahaks.
Helene Kohv, asepresident finantsasjade alal: Kandideerides arvasin, et saan rahulikult oma projektide ja plaanide kallal nokitseda, kuid ametiajal on selgunud, et nendega tegelemiseks aega väga ei jää. Ametiajal on olnud palju pisiülesannete täitmist, mis võtavad üllatavalt palju aega. Rahaasjadel silma peal hoidmine tundus algul väga lihtne ja loomulik ülesanne, kuid projekte ja üritusi toimub väga palju ning kõigel silma peal hoidmine hoidmine ei olegi nii kerge, kuid tabelid aitavad alati.
Mille üle on sul kõige rohkem hea meel või tunned uhkust, mis on senise ametiaja jooksul tehtud?
Ann Leen: Mul on hea meel, et meil on väga tore juhatus, juhtkond ja ülitoredad assistendid. Tööalaselt on mul hea meel, et keskkonnatervise töögrupp sai toimima.
Grete: Mulle tundub, et seni olen tegelenud ametisse aktiivselt sisse elamisega ning suured teod on ees teisel poolaastal. Küll aga on mul lähiajal plaanis koolitada juhtkonna liikmeid ja nende abilisi protokollide kirjutamise osas. EAÜS-i dokumentide ühtsus ja ligipääsetavus aitaks oluliselt kaasa seltsi jätkusuutlikkusele ning töö läbipaistvusele.
Berit: Kõige parem meel on mul selle üle, et liikmed julgevad murede, rõõmude ja mõtetega alati minu poole pöörduda, vähemalt mulle endale tundub nii. Kui oskan, vastan hea meelega, kui ei oska, suunan nad õige inimese poole ning üritan leida parima lahenduse. Tore on näha, kui paljudel seltsikatel on vahvaid mõtteid ja uusi plaane, ning mul on suur rõõm neile toeks olla.
Toora: Mul on hea meel, et sain hakkama IFMSA kohtumiste uue kandideerimisvormi loomisega. Olen üsna uhke ka March Meeting 2020 tehtud promo üle, sest tuli rekordarv kandidaate. Siinkohal ka suur tänu Triinule, kes on aidanud mul IFMSA-d EAÜS-s promoda.
Helene: Praegu on selleks Õuduste Biomeedikum, sest see on esimene üritus, mille peakorraldaja olen olnud. Korraldamise tegi keeruliseks nelja seltsi ja ühe õpilasesinduse koostöö, sest oli palju erinevaid inimesi, ideid, kuid kokkusaamise aega oli väga keerukas paika panna. Lõpuks õnnestus üritus edukalt ning loodan, et selle ettevõtmise abil saavutasime veel paremad suhted teiste organisatsioonidega.
Mida on EAÜS-i kuulumine sulle kõige rohkem andnud?
Ann Leen: Väga palju häid sõpru, imelisi uusi kogemusi, seiklusi ja tohutus koguses enesearengut nii erialaselt kui pehmetes oskustes.
Grete: Olen olnud EAÜS-i liige poolteist aastat ning kõige olulisem, mis ma seltsist olen saanud, on muidugi suurepärased sõbrad. Tänu aktiivsele liikmelisusele olen leidnud enda ellu mulle sarnased inimesed lähedaste huvide ja eesmärkidega.
Berit: Sõbrad – see on nii suur osa sellest, miks ma EAÜS-s olen ning ka sellest, miks ma aktiivseks hakkasin ning olen aktiivseks ka jäänud. Uusi sõpru tuleb pidevalt juurde, mis on veel eriti hea. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka erinevaid kogemusi, mille abil õpin iga päevaga järjest paremini tundma iseennast, inimesi oma ümber ning imestan üha enam, milleks me kõik koos võimelised oleme.
Toora: Sõbrad, kellele saan alati loota. Tänu IFMSA-le olen tutvunud ka inimestega nii paljudest eri riikidest, mis on laiendanud tohutult mu silmaringi ja arusaama maailmast ning tunnen, et olen tänu sellele parem inimene. Seltsita mul selliseid kogemusi ei oleks.
Helene: EAÜS-i kuulumine on andnud mulle võimaluse panna oma oskused ja stressitaluvus proovile. Minu meelest on EAÜS-s vastutuse võtmine hea hüppelaud tulevikuks, sest on normaalne teha vigu ja nendest õppida. Olen avastanud endas nii tugevaid külgi, mida tahan rakendada oma igapäevaelus, kui ka nõrku külgi, mille kallal tööd teha.
Nimeta üks õppejõud, kes on sind seniste õpingute jooksul kõige rohkem inspireerinud, ja kirjelda, kuidas ta seda on teinud.
Ann Leen: Dr. Peeter Saadla piiritu heatahtlikkus ja hoolimine nii patsientide, kolleegide kui tudengite suhtes on inspireerinud mind olema parem inimene.
Grete: Dots Kersti Kokk, imeline naine, oli minu anatoomia õppejõud. Tema kannatlikkus suulistel arvestustel minu kokkujooksva aju suhtes oli imetlusväärne. Just tema kinnitas mulle, et õppetöö jooksul on lubatud vigu teha, sest siis saab veel proovida. Samuti olen tänu temale muutunud iseenda ja ka teiste suhtes vähem nõudlikumaks – alati ei peagi kõik kiiresti ja kohe õnnestuma.
Berit: Üsna hiljuti oli mul au õppida kardioloogias rütmihäireid dr Priit Kampuselt. See oli üle pika aja ainus praktikum, mille juures ainus negatiivne aspekt oli see, et see kestis nii lühikest aega. Tema õpetamisest oli näha, kui südamelähedane antud teema talle on, mistõttu olime kõik temast vaimustuses ning iga ta lause meie jaoks puhas kuld.
Toora: Kliinilises õppes ei saa üle ega ümber dr Peeter Saadlast, kes on nii siiras ja hooliv ning õpetab põnevalt. Prekliinilisest on enim meeles prof Tõnis Karki oma sipsikutega. Nende mõlema puhul on näha, et nad teevad oma tööd kirega ning sellised inimesed inspireerivad ka mind tegema asja naudingu ja huviga.
Helene: Dr Ceith Nikkolo, ta on suurepärane õppejõud ja ka kirurg, kuid see pole veel kõik, ta on ka ema. Imetlen teda, sest ta on suutnud olla nii töö- kui eraelus edukas. Loodan, et ühel päeval olen ka mina selline multitalent.
Comments