top of page
Search

Raamatuarvustus Joshua Mezrich “How Death Becomes Life”


Foto: Grete Haube


Autor: Grete Haube


Jalutasin ühel päeval niisama raamatupoes edasi-tagasi ja lootsin, et ehk hakkab mõni huvitav raamat silma. Uue raamatuta poest väljumine ei olnud tol hetkel minu jaoks aktsepteeritav. Järsku nägin, et alumise riiuli pealt paistab ühe raamatu alaserv välja, ning seal on kirjas “Notes from a Transplant Surgeon”. Sobib.


Joshua Mesrich on Ameerika Ühendriikides töötav kirurg, kes spetsialiseerub neeru- ja maksasiirdamisele. See 2019. aastal avaldatud raamat on justkui seiklus nii autori enda mälestusteradadel kui meditsiini ajaloos. Raamat algab kohe ühe õudse lennureisiga kohutavates ilmastikutingimustes, et minna doonororganile järele. Kirjeldus on niivõrd kaasahaarav, et ei ole raske ette kujutada ka ennast samas lennukis. Samamoodi kaasahaaravalt kirjeldab autor terve raamatu jooksul südamlikke isiklikke kogemusi doonorite ja retsipientidega ning avab kirurgil transplantatsiooni käigus tekkivaid emotsioone.


Raamatu struktuuri paneb aga paika ajaloos toimunu. Autor kirjeldab esimesi ajaloolisi katseid neerusiirdamisel ning jutustab suurkujudest ning otsustest ja avastustest, tänu kellele ja millele on tänapäevane siirdamine võimalik. Peale kirurgiliste tehnikate väljaarendamise on märkimisväärsed sammud olnud näiteks ajusurma diagnoosimise regulatsioon ning immunosupresseerivate ravimite kasutusele võtmine.


Iga organi siirdamise kohta on autoril tuua kas enda või oma tuttavate kogemusi. Mulle jäi mulje, et autoril on tõesti iga oma patsiendi lugu meeles. Ta mäletab nende haiguslugude detaile, nendega peetud vestlusi ning teab seda, kuidas neil täna läheb. Mõni patsient on autorile ka rohkem meelde jäänud ja nendest on ta lausa aastatepikkused jutustused kirja pannud.


Võibolla on raamatu kõige olulisem osa aga hoopis peatükk doonoritest. Kogu raamatu jooksul jääb mulje, et autori jaoks on valitud elukutse tema enda jaoks väga aukartust tekitav. Ka doonoritest räägib ta aupakliku tooniga ning arvab, et organite annetamine on inimese ülim tegu. Muidugi räägib autor näiteid tuues ka sellest, kuidas läheneda elusdoonoritele või surnud doonori perekonnale organite siirdamisega seotud teemaga.


Raamat, mis räägib minevikust ja olevikust, ei saa jätta ka tulevikku puudutamata. Nimelt on inimeste seas uute organite vajajaid palju rohkem kui doonoreid. Millised võimalused võivad aga avaneda meile siis, kui liikidevaheline siirdamine muutub reaalsuseks? Teada saamiseks haara endalegi see raamat!


Comments


bottom of page