top of page
Search

Rahu ja inimõiguste 2023 wrapped

Autor: Andra-Helena Toomet


Selle artikli avalõik võttis päris ausalt terve kuu ajude ragistamist: siin ilmas justkui poleks ühtegi eetilist sillakest, mis suudaks siduda mõisteid fun” ja vägivald”. Ometi on rahu ja inimõiguste töögrupp seal kusagil vahepeal. Vastuoluline, eksole? Siin ma siis olen, et nende mõistete vahele jääva suure küsimärgi asemele veidi selgust tuua. Läbi rahu ja inimõiguste töögrupi avaneb palju uksi, millest läbi astudes ootab ees tohutult võimalusi nii Eestis kui ka kaugemal silmaringi avardamiseks, lennukateks ideedeks ja uuteks tutvusteks. Kõik algab esimesest sammust – tule ja veendu ise! :)


Jõuame igale poole – väljamaale ka!

Kuna hetkeseisuga võiks March Meeting’u edulugu ilmselt iga Seltsi liige kasvõi läbi une jutustada, alustan hoopis kusagilt mujalt. Lähen ajas tagasi eelmise aasta novembrikuusse, mil toimus Rootsis FINO ehk Põhjamaade meditsiinitudengite organisatsioonide kohtumine, kuhu esmakordselt olid jala ukse vahele saanud ka eestlased. Kuna teemaks oli Healthcare in crisis” ja juhtumisi on meie töögrupi üks tegevussuundadest katastroofimeditsiin, olin loomulikult innukalt platsis. Niisiis kandideerisin, sain delegatsiooni ja üsna pea olime neljakesi teel Uppsalasse, ees ootamas ees neli sisutihedat päeva. Siinkohal soovitan pilgu heita EAÜSi Instagrami, kus on sellestsamast sündmusest isegi reel üleval! 


Tavapäraste grupitööde vahel saime kohtuda ka oma ala spetsialistidega, kes rääkisid nii tuumarelvade mõjust ja nendevastasest võitlusest (Rootsi arstidel on selleks isegi oma organisatsioon) kui ka Punase Risti tegemistest sõjakolletes. Viimast kandis ette endine Punase Risti peakirurg! Loomulikult ei möödu ükski õige meeting sisuka sotsiaalprogrammita, seega õhtuid veetsime linna peal ekseldes ja erinevates nations'ites (õdusad kogunemiskohad kohalikele tudengitele). Kõige keerulisem asi selliste seikluste juures on ühe üürikese lõigu jooksul sõnadesse panna, kui vahvad need kogemused ja inimesed päriselt on. Seepärast loodangi, et suudan sind innustada mugavustsoonist välja astuma, uurima ja ise osa saama nendest võimalustest.


Ei saa me siiski sellest March Meeting’ust üle ega ümber. Vanadele seltsikatele pole mingi uudis, et rahu ja inimõiguste töögrupp omab märksa laiemat pinda kui lihtsalt EAÜSis ürituste korraldamine. Küllap aga võib see väike infokild uutele tulijatele jääda esialgu justkui saladuskatte alla. Mis toimub? Kus ja kellega? Iga mõne kuu tagant potsatab jälle postkasti kirjake mingisugusest kandideerimisest kuhugi delegatsiooni, aga mida see kõik tähendab? 


Lühidalt – meie katusorganisatsioon IFMSA korraldab iga-aastaselt suuri ülemaailmseid kohtumisi, aga ka teisi ägedaid võrgustumisvõimalusi. Nagu ühele hiiglaslikule organisatsioonile kohane, on seal miljon erinevat struktuuriüksust, kuid mis olulisim – üks nendest on rahu ja inimõigused ehk võõrkeeli Standing Committee on Human Rights and Peace (SCORP). Seega on meil ülemaailmselt sadu kolleege, terve võrgustik ägedaid maailmaparandajaid, kes annavad oma panuse inimõiguste edendamisse. Nendel kohtumisel on meil võimalus silmast silma mõtteid põrgatada ja kogemusi jagada. Ilma naljata, vaatamata pidevale kokkupuutele üsnagi karmide teemadega, on need inimesed ühed kõige soojemad ja mängulisemad üldse! Töögrupi juhina satun ikka aeg-ajalt oma saatusekaaslastega veebikoosolekutel kokku ja on raske isegi viis minutit naermata vastu pidada – fantastiline seltskond!


Et mitte siin pinnavees jutule punkti panna, laskume väheke ka detailidesse (teise nimega promo): kes siis ikkagi kandideerida saab ja mis seal sessioonidel toimub? Rahu ja inimõiguste sessioonidele koonduvad ülemaailmsed või regionaalsed SCORPionid (nunnu nimetus töögrupi liikmetele). Seal tulevad arutelule inimõigustealased põletavamad probleemid ja erinevate grupitööde kaudu hakatakse otsima lahendusi. See on koht, kus saab hulganisti infot sellest, millised iseärasused kimbutavad teiste riikide kolleege, ning loomulikult saame meie jagada oma kogemusi. Kui kõige selle peale käis Sul peast läbi küsimus Oot, kas ma üldse teaks, millest rääkida?”, siis ära veel soodsat võimalust kõrvale heida. Enne sõitu käime koos läbi kogu olulise ja aktuaalse, et võõrail mail ikka kindel tunne oleks. Seega kandideeri julgelt ja uuri lisa – Sa pole üksi, kulla inimõiguste sõber! :)


Foto: Annika Arrak


Killukesi March Meeting’u SCORPi sessioonidelt. Foto: Rauno Liivand


Meie vahva FINO delegatsioon + endine välisvahetuse töögrupi juht ja FINO korraldustiimi liige Anette Remmelg. Foto: erakogu


Rasketest teemadest mänguliselt

Toimetame mõistagi usinalt ka kodustes tingimustes. Lisaks katastoofimeditsiinile on meie huvipunktis olnud ka pere- ja lähisuhtevägivald (Turvatunde projekt) ning puuetega inimesed. Olen täheldanud, et Turvatunde projekt on Seltsis justkui väike linnalegend, st keegi täpselt ei tea, mis toimub, aga jutud vaikselt liiguvad. Mida see siis endast kujutab? 

Turvatunde projekt, endise nimega Lähisuhtevägivalla projekt, on rahu ja inimõiguste esimene ja seni ainuke teenus. Selle kaudu käivad lektorid käivad koolides ja lasteaedades seminare andmas. Meie projekt keskendub lähisuhtevägivalla ennetustööle ning seda juba rohujuure tasandil ehk suunatult algklassilastele. Miks just nii? Paraku kogeb iga viies Eesti laps vägivalda. See on hirmutav, ebanormaalne arv. Vägivald kasvab vaikuses.” – sellised sõnad lausus Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld detsembri algul seksuaaltervise seminaride ja Turvatunde projekti ühiskoolitusel. Nii, nagu me ei õpi iseeneslikult lugema ega rattaga sõitma, ei oska lapsed ka oma väärtushinnanguid pere- ja sõpraderingist sõltumatult kujundada. Seepärast saigi alguse Turvatunde projekt: et meie kui tulevased arstid ja praegused kodanikud saaks anda selle esimese märguande turvatunde kaitseks, selle vaikuse täitmiseks. Oma seminaride käigus avame mänguliste tegevuste kaudu keerulisi teemasid, sh turvatunne, selle puudumine, ei” ütlemine ja oma piiride mõistmine. Õpetame kasulikke harjutusi ja abi otsimise võimalusi, et otsustaval hetkel ei peaks laps kõhklema, kas tema sõna maksab või mitte. Kõik algab ikkagi meist endist.


Comeback'i tegid ka mõned traditsioonilised üritused. Enne suvele minekut korraldasime taas laste mängupäeva, kus olid usinasti kohal ka Eripedagoogika ja Logopeedia Tudengite Selts (ELTS), Hambaarstiüliõpilaste Selts, samuti rahvatervise ja spordi töögrupid. Sellisel vahval noodil suundusime eksamisessioonile ja kauaoodatud puhkusele, et augustis taaskord uue hooga alustada.



Toredaid meenutusi laste mängupäevast. Fotod: Annika Arrak


Sügis algas loomulikult Rebasehüppega, kus juba kolmandat aastat korraldasime enesekaitsekoolitust, mille käigus said rebased ja teised enesekaitseentusiastid omandada praktilisi nippe ja teadmisi vägivaldsetest situatsioonidest eemaldumiseks. Mõistagi olime esindatud ka Rebaselaadal – seekord panime proovile osalejate inimõigustealaseid teadmisi ja voltimisoskusi ning ehk kuulsid Sinagi mu liftikõne rahu ja inimõiguste töögrupist.



Rahu ja inimõigused Rebaselaadal. Fotod: erakogu



Emotsioonid traditsiooniliselt enesekaitsekoolituselt. Foto: Andra-Helena Toomet


Loomulikult suundusime täistuuridel edasi ning üsna pea nägi taaskord päevavalgust hariduse töögrupi ja ELSA Estoniaga koostöös korraldatud Eetikaõhtu. Seekordne pealkiri oli Kes kaitseb lapsi?”, seega paneeldiskussiooni käigus saime hulganisti mõttekilde tollal juba korraldusjärgus olevale seksuaaltervise seminaride x Turvatunde projekti lektorite koolitusele, mis toimus juba detsembri alguses. Kolme päeva jooksul tõime Biomeedikumi katuse alla kokku nii tulevased lektorid kui ka spetsialistid eri valdkondadest, sh Sekspositiivina tuntud Kristina Birk-Vellemaa, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhi Margo Orupõllu, politseikapten Maarja Punaku ja mitmeid teisi.


Eetikaõhtu Kes kaitseb lapsi?” panelistid. Foto: Andra-Helena Toomet


Vaatamata kirjeldamatule kiusatusele pajatada pikemalt ka meie postitustest, juhuslikest ägedatest koolituse- ja koostöövõimalustest ning kõigest muust sinna vahele jäävast, pean tunnistama, et selleks korraks jutust aitab. Aitäh, kulla lugeja, et minu mõtterännakule kaasa tulid, kuid selleks, et lennukatest tulevikuplaanidest kuulda, pead infiltreeruma meie töögrupi chat’i. Näeme seal!


P.S. Minu postkast ja Messenger on alati küsimustele avatud!


Comments


bottom of page