Rebasehüpe 2022: Rebaste ristimine
Autorid: Keitlin Pirn
Kui palju pean tegelikult õppima?
Õppimine on väga individuaalne – selle kohta ühtset ja head vastust ei ole. Iga aine on mõneti erinev ning võib vajada teistsugust lähenemist. Õppimisstrateegiate planeerimisel ja rakendamisel võib olla palju kasu näiteks ÕIS-ist leitavast õppeainete tagasisidest, kus eelnevalt seda ainet võtnud tudengid on jätnud soovitusi järgmistele õppuritele. Samuti on hea mõte leida sõpru vanematelt kursustelt, sest neilt saab vajadusel täpsemalt uurida. Kindlasti sõltub ühe semestri õppemaht ka sellest, kui suures ulatuses ainetele on registreeritud. Üldiselt kehtib reegel, et 1 EAP = 26 tundi õppetööd. Kuigi see näitaja võib olla väga eksitav, siis mingi aimduse siiski saab.
Millistele õppeainetele võiksin esimesel kursusel keskenduda?
Arstiteaduse õpe on jagatud kolmeks suureks plokiks: prekliiniline (esimesed 5 semestrit), kliiniline (järgnevad 5 semestrit) ja praktika aasta (6. kursus). Tõsiasi on see, et iga järgnev plokk baseerub eelmises omandatud teadmistele. Seega tuleb järjekindlalt õppida, et saaks seejärel juba olemasolevatele teadmistele uusi lisada. Paraku on nii, et mida kursus edasi, seda spetsiifilisemaks õppeained lähevad. Järelikult on esimeselt kursuselt omandatud head baasteadmised kõige alus. 2022/2023. õppeaastal on eestikeelse arstiteaduse õppekava esimese kursuse kohustuslikud ained järgnevad: anatoomia, biofüüsika, biokeemia, bioloogia, esmaabi, histoloogia, ladina keel meditsiinierialadele, meditsiiniajalugu, meditsiiniline keemia, meditsiiniteooria ja -eetika, sissejuhatus erialaõpingutesse ja õendustoimingud. Kõige mahukamad ained on anatoomia, bioloogia ja histoloogia ning need ained lõppevad kevadel ka eksamitega. Mõlemad keemiakursused annavad aluse teisel kursusel olevale meditsiinilisele biokeemiale, biofüüsika on justkui sissejuhatus füsioloogia kursusele ning ladina keele oskus tuleb kasuks kolmandal kursusel farmakoloogias.
Mis vahet on vaba- ja valikainetel? Kui palju neid läbima peab?
Üldjoontes on valikainete näol tegu õppeainetega, mis täiendavad otseselt arstiõpinguid. Need on tavaliselt seotud konkreetselt arstiteaduse erialaga. Vabaained on aga kõik muud ülikooli poolt pakutavad ained, mis ei kuulu kohustusliku õppekava ega valikainete alla. Esimesel kursusel on näiteks valikainena võimalik võtta “süvapreparatsiooni”, vabaainena saab arvestada näiteks erinevaid võõrkeeli. Valikainete nimekiri on leitav ÕIS-ist õppekava alt, kuid vabaaineid eraldi välja toodud ei ole – neid peab ise otsima. Kuue aasta jooksul tuleb läbida 15 EAP mahus valikaineid ja 5 EAP mahus vabaaineid.
Kuidas saan enda õpinguid majanduslikult toetada?
Kahjuks puudub arstiteaduses erialastipendium ning kuus aastat õpinguid võivad osutuda üpriski kulukaks. Teataval määral pakub õppetoetusi ka Tartu Ülikool, kuid nende puhul pead vastama kindlatele kriteeriumitele. Näiteks saab ülikooli kaudu taodelda tulemusstipendiumit ja vajaduspõhist õppetoetust. On olemas eraldi stipendiumid, millele saab avaldusi esitada Tartu Ülikooli Sihtasutuse kaudu. Lisaks käivad mitmed tudengid ülikooli kõrvalt tööl. Õpingute kõrvalt on võimaliks kulusid teataval määral kokku hoida mitmel viisil - näiteks ei pea kohe esimesel kursusel kõiki õpikuid endale koju ostma, vaid saab kasutada ka raamatukogudes leiduvaid, või osta õpikuid ja muid õppevahendeid vanemate kursuste tudengite käest.
Millal saan päriselt haiglasse tööle minna?
Tegelikult juba kohe. Kooli kõrvalt töötamine on hea ajaplaneerimise oskuse korral väga võimalik. Kui rääkida erialasest tööst, siis juba esimese kursuse vältel saab minna näiteks haiglasse või hooldekodusse tööle hooldajana. Pärast kolmanda kursuse edukat lõpetamist on võimalik asuda tööle abiõena. Kui on juba läbitud neljas kursus, siis saab minna tööle abiarstina.
Liitusin Seltsiga, aga ei tea mida edasi teha. Kust peaksin alustama?
Selts hõlmab endast nii mitmeid ägedaid võimalusi. Kui pole täpselt kindel, mis kõige rohkem huvi pakub, siis miks mitte tutvuda kõikide töögruppide tegevustega ja seejärel valida endale lemmikud. Alustuseks on kõik uued ja vanad seltsikad oodatud erinevate töögruppide koosolekutele. Seal antakse tavaliselt ülevaade töögrupi tegemistest ja luuakse plaane tulevikuks. Koosolekute toimumise kohta saab infot Seltsi infokirjast, töögruppide Facebooki sisegruppidest ja kodulehelt leitavast kalendrist. Kui aga koosolekule minna ei saa, siis võib alati võtta ühendust töögrupi juhi või assistentidega. Samuti korraldatakse erinevate töörühmade poolt hulgaliselt iseseisvaid üritusi ja koolitusi, millest on tore sõpradega koos osa võtta.
Kas kõikidel EAÜS-i üritustel tuleb osaleda?
Kindlasti ei ole kohustuslik osaleda kõikidel Seltsi üritustel. Kaks korda aastas toimuvad üldkoosolekud ning nendel tuleb osaleda. Kui ise füüsiliselt kohale tulla ei saa, siis on alati võimalik kedagi volitada. Muudel üritustel osalemine kohustuslik ei ole. Samas on Seltsi üritustel ja koosolekutel osalemine väga mõnus vaheldus õppimisele ja muudele kohustustele.
Mis asi on IFMSA? Sellest on väga palju juttu, kuid ma ei saa endiselt täpselt aru.
IFMSA ehk International Federation of Medical Students' Associations on rahvusvaheline organisatsioon, mis koondab erinevate riikide arstiteadusüliõpilaste organisatsioone. Sinna hulka kuulub ka EAÜS. IFMSA-ga liitumine on aluseks rahvusvahelisele arstitudengite koostööle. Astudes Seltsi liikmeks arvatakse tudeng automaatselt ka IFMSA liikmeks. Hetkel on IFMSA-s umbes 1.3 miljonit liiget.
Olen kuulnud, et EAÜS-i kaudu saab minna välismaale. Kuidas see toimib?
EAÜS-i kaudu välismaale minekuks on tegelikult mitu võimalust, kuid peaaegu kõik neist on mingil tasemel seotud IFMSA-ga. Siinkohal on oluline teada, et välismaale minnakse ikkagi kindla eesmärgiga ja tegu ei ole ainult turismireisiga. Esiteks on võimalik osaleda suurtel IFMSA koosolekutel. Neid toimub aastas kaks tükki - märtsis ja augustis. Sinna on kokku kogunenud delegaadid kõikidest IFMSA-ga liitunud organisatsioonidest ning oma olemuselt meenutavad need koosolekud EAÜS-i üldkoosolekuid. Lisaks on Euroopas võimalik osaleda ka EuRegMe-l, mis on sarnane üritus, kuid seal osalevad vaid Euroopa riigid. Järgmine suurem võimalus EAÜS-i kaudu välismaale minekuks on välisvahetus. See on sisuliselt praktika välismaal, mis kestab ühe kuu. Võimalik on osaleda nii teaduslikus kui ka kliinilises välisvahetuses ja valida saab mitmete erinevate riikide hulgast. Välisvahetusse kandideerimine toimub iga õppeaasta sügisel.
留言