Retsipäevikud

Neli päeva emotsionaalselt ülesköetud arstirebase moodi

Autor: Estin Rand

17. oktoobrist 20. oktoobrini leidis aset kauaoodatud rebasenädal, mil esmakursuslased said viimaks täieõiguslikeks arstitudengiteks ristitud. Nädalad täis vahvaid ladinakeelseid termineid ning lahuste pH arvutusi on vapralt läbi higi ja pisarate üle elatud ning aeg oli jõudnud sinnamaale, et vanemad arstitudengid võtaksid arstirebased ametlikult enda sekka.

Ettevalmistused rebasenädalaks algasid juba eelneva nädala neljapäeval, kui pärast anatoomia praktikumi avastasime garderoobiletilt kummalise karbi, mis oli täis erkoranži kangast. Nimelt oli igale rühmale jäetud oranži riiet, millest pidid algavaks rebasenädalaks valmima kõige uhkemad peapaelad. Rühmavanemana murdsin hoolega pead, kes küll hakkab selle ülesandega tegelema, kuna kõigi mõtetes kummitas järgneval nädalal toimuv anatoomia kontrolltöö. Mitu pead on aga mitu pead, sest lõpuks leidsime hea „karistuse” rühmakaaslasele, kes Medicinal tantsulavale ei jõudnud.

Esmaspäeva hommikul pärast bioloogia praktikumi saime kätte oma peapaelad, millel olid keskel üksikud sakid. Olin palunud vastutaval rühmakaaslasel teha paelad loovamateks kui pelgalt sirged ristkülikukujulised ribad. 

Iga päev tegime grupipildi oma rühmaga, peas needsamad sakkidega oranžid peapaelad ja käes II kursusel hädavajalik A3-formaadis meditsiinilise biokeemia õpik, mida oli piinarikas kaasas kanda, sest tavalisse seljakotti see ei mahtunud.

Oma rühmale sai lisapunkte teenida veredoonorlusega – inimesed, kes annetasid rebasenädala ajal verd, teenisid rühmale kaks punkti, ning need, kes ei saanud annetada tervislikel põhjustel või sellepärast, et on juba hiljuti verd andnud, teenisid rühmale ühe punkti. Seda kõike ainult siis, kui verekeskuse letil asunud tabelisse oli vastav märge tehtud ja allkiri antud. Siinkohal kutsun üles ka kõiki teisi veredoonoriks minema, sest verevarud ei tohiks kunagi olla nii kriitilisel tasemel, nagu see oli mõned nädalad tagasi. Ilma naljata – sellest võib sõltuda kellegi elu.

Teisipäeva algus kergelt pinevas cranium’iga seotud teadmiste meeleolus sai hiljem kunstilist kosutust tänu rebasenädala filmi kokkupanemisele. Minu rühma film valmis inspireerituna „Tõest ja õigusest”, mis sai rebasenädalale eelnenud nädalal välja loositud. Kogu filmi tegemise protsess kulges sujuvalt ja loomingulises keskkonnas. Kohapeal sündisid veelgi paremad mõtted, kui esialgu plaanitud. Hõivasime Maarjamõisa mõisahoone ümbruse, kus oli mõnusalt vaikne ja parajalt looduslähedane, mis oli suurepärane imiteerimaks „Tõe ja õiguse” tegevusmaastikku.

Kolmapäeva õhtul, kui Linkbergi auditooriumis olid rühma filmide esilinastused, saime tõdeda, et meie raske töö kandis head vilja, sest pälvisime tubli kolmanda koha, millega võitsime kogu rühmale hunniku rullmassaaži kinkekaarte — väärt kosutus musculus’tele.

Teisipäeva õhtulgi ei pääsenud kodust välja minemisest, sest siis oli igal rühmal määratud kokkusaamine oma V kursuse rühmaga, kellele sai rebasenädala ajal eri küsimusi esitatud ja samas ka elulisemat nõu küsitud. Meie, X rühm, käisime V kursuse XIV rühmaga Eedeni keskuses O’Learyses bowling’ut mängimas ning hiljem suundusime linna peale teineteisega lähemalt tutvuma. Kõik pidid kindlasti läbima lauataguse tutvumisringi, kus tuli öelda oma nimi ning vastus küsimusele, mis arstiks on soov saada. Ma olin nutikas, vastates iga arstitudengi jaoks liigagi levinud küsimusele, et minust saab hea arst. 

Rebased, teadmata, mis neid veel ees ootab

Neljapäeva hommikul saabusime mõne rühmakaaslasega varem Biomeedikumi, et alustada õppejõudude jahtimisega. Õppejõududega oli tarvis teha grupipilte ning pildil pidi esindatud olema vähemalt viis inimest rühmast. Esimesena püüdsime kinni anatoomia õppejõu Hannes Tomuski, kes õpetab ainult I kursuse IV rühma. Tomuski jahtimine möödus omajagu pingelises atmosfääris, kuna pidime koridoris koos rühmakaaslastega oodates paarile tüdrukule kaasa elama, kes olid viimastena koljut suuliselt vastamas.

Kahjuks ei olnud meil piisavalt aega ega jõudu leida rohkem kui neli õppejõudu. Tõdesime pisut nukralt, et oleks pidanud pildijahiga alustama kohe nädala alguses, kuid olime õnnelikud, et meil õnnestus niigi palju fotosid saada. Kolm lisapunkti oli täiskoosseisus rühma ja Biomeedikumi garderoobitädiga pildi eest ka veel olemas, seega taevas ei tundunudki olevat kaetud väga tumedate pilvedega.

Neljapäeval, rebasenädala viimasel päeval ootasid esmakursuslasi ees kümme omanäolist töötuba, kus tuli endast maksimum anda. Töötoad olid väga erinevad, kuid kõik olid harivad ja seotud arstiteadusega — günekoloogia tööriistade tundmisest röntgenpiltide analüüsimiseni ja patsientide kategoriseerimiseni triaaži põhimõtete järgi. Jäin töötubadega juba sellepärast rahule, et me ei pidanud end kuidagi lolliks tegema, nagu on tavaks gümnaasiumi ristimistel, vaid saime päriselt ka kasulikke teadmisi.

Meemipiltide ja caption'ite kokkupanek pani sügavalt mõtlema

Vabastavate tantsuliigutuste saatel järgmisesse kella kaheksasesse praktikumi.

Minu jaoks oli kõige põnevam kiirabi töötuba — ühtlasi ainus, mis oli õues värske õhu käes. Pidime rühmaga jagunema väiksematesse gruppidesse ning samuti oli vaja üht vabatahtlikku, kes mängiks neljandalt korruselt alla kukkunud Biomeedikumi aknapesijat, kes maandus hoone vastas oleval muruplatsil (selle üle ei tohtinud edasi mõtiskleda, kuidas kõnealune ohver murule paraboolikujuliselt maanduda võis). Ülesanne oli kannatanu ohutult ja kiiresti kanderaamile tõsta ning kiirabiautosse toimetada.

Õhtu kulmineerus rebasevande andmisega Biomeedikumi fuajees, kus arstirebased olid koondunud ühte suurde punti ning ülemistelt korrustelt vaatasid meie peale üritust korraldanud V kursuse tudengid kui ülimad jumalad. Fuajee tuled kustutati ja ainsateks valgusallikateks olid vanemate kursuslaste telefonide välklambid. Tõotasime rikastada eesti keelt estonglish’iga, toetada oma kursusekaaslasi pikal õpinguteel, teha omavahel koostööd ning õppida selgeks 15 magamata ööd Inese moodi.

Kogu rebasenädala lõpetas lõpupidu Genialistide Klubis, kus maagilisel kesköötunnil kuulutati võitjaks II rühm. Palju õnne võitjarühmale ning suur tänu korraldajakursusele vahva nelja päeva eest!