Autor: Siim-Silver Sepp
Siseürituste töögrupi eesmärgiks on oma eluaja jooksul alati olnud Seltsi liikmeid kokku tuua ja anda neile võimalus tavapärasest rutiinist kõrvale põigata ning koos aega veeta ja külajutte rääkida. Üldiselt on seda saavutatud ühiste kokkusaamiste ning meelelahutuslike ürituste korraldamisega, mis tihtipeale toimuvad meie oma armsas koduses Maarjamõisa majakeses. Käesolev aasta on olnud aga teistsugune, eriline. Eriline sõna kurvas võtmes, kui on olnud vaja jätta ära üritusi, mille korraldamiseks on tulnud kokku maailma helgeimad pead (loe: töögrupi liikmed) ning valanud higi, verd ja pisaraid ühise eesmärgi nimel. Kuid ka eriline igaühe individuaalse loomingulise arengu koha pealt, sest oleme ju olnud kõik sunnitud leidma uusi viise isoleerimisest tekkinud sisemise tühja koha täitmiseks. Siiski, üle kivide ja kändude on õnnestunud töögrupil epidemioloogilist olukorda trotsides saata korda nii mõndagi.
Õppeaasta alguses, kui suvine päikesepaiste ning meeldiv sireliaroom oli meid praegu kimbutavat viirust mõned kuud efektiivselt tagasi hoidnud (palun mitte mind siinkohal tsiteerida) ja nakatumisoht tundus olematu, viis Siseürituste töögrupp läbi oma esimese ürituse: „Speed-dating.“ Osalejatele jagati kätte erinevaid vestlusteemasid, mis jagunesid raskusastmete kaupa kolme rühma – nii oli võimalik alustada vestlust traditsiooniliselt ebamugavalt filmieelistuste võrdlemisega, kuid õhtu lõpetada eksistentsiaalse kriisi äärel elu mõtet arutades. Jutu vahelduseks oli võimalik silmade eest sädemeid suupistete abil peletada ning kuiva kurku joogipoolisega kasta.
Peagi pärast seda hakkas kätte jõudma üks olulisemaid riiklike tähtpäevi: EAÜS-i Üldkoosolek. Et peale sellist tulise aruteluga täidetud päeva oleks koosolekul viibinutel võimalus end välja elada, plaanis Siseürituste töögrupp korraldada koostöös Tartu Ülikooli Rohuteaduste Seltsiga (TÜRS) Halloweeni peo. Ürituse toimumiskohaks sai valitud meile kõigile südamelähedaseks saanud kummituslikust energiast pakatav Maarjamõisa mõisahoone, kus tegutsesid ka päevad ja ööd õelamatest õelamad teadlased, et töötada välja intriige ning adrenaliini täis kava. Samal ajal aga tõstis ühiskonnas pead pahalane, kes oli kohe nii paha, et ka kõige vängemad kuriloomad tema eest ära ehmusid. Nii juhtuski, et olime töögrupiga sunnitud alla vanduma, luukered tagasi kappi viima ning (loodetavasti) järgmist aastat ootama.
Paralleelselt Halloweeni peo korraldamisega toimus Siseürituste töögrupil ka tihe koostöö Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga (BÜS) ning TÜRS-iga, et korraldada traditsiooniline Meditsiiniteemaliste Filmide Festival (MEFF), mis on aastast aastasse hõlmanud nelja järjestikulist kinoõhtut, kus kuvatakse erinevaid meditsiiniga haakuvaid filme. Tegemist oli ülivõimsa Korraldustiimiga (suure K-ga) ning enne kui arugi saime, olid festivali jaoks olemas juba toimumiskoht, filmid ning imeilusad visuaalid. Kuigi kõik tundus minevat hästi, ei olnud siiski võimalik eirata ühiskonda laastavat viirust, mis iga päev jälle suurema osa eesti rahvast ampsas, ning olime jällegi sunnitud pillid kotti panema. Erinevalt aga Halloweeni peost, mida oleks juba veidi kohatu kevadel korraldada, kavatseme projekti taaselustada, juhul kui olukord peaks paranema (jääme lootma!).
Detsembrikuus õnnestus töögrupil läbi viia Seltsi Jõulupidu, mille korraldamine kujunes sama kaootiliseks kui sajajalgsete valla laskmine kingapoes. Esialgu oli plaanis sarnaselt eelmise aasta EAÜS-i Jõulumeenutusele korraldada üritus veebiavarustes ülekandena, kuid kuna mina isiklikult ei tahtnud selleks ajaks enam ekraanidest mõeldagi, eeldasin et nii peab see olema ka kõikidel teistel. Seega algas ürituse kolimine reaalsusesse ning kiire etteteatamisega oli vaja täita ülesanded, mida jagunuks tervele armeele.
Õnneks ei saa aga keegi pidada Siseürituste töögruppi vähemaks ning päeva lõpuks oli olemas laual toit, seinal (mitte ekraanil!) kuldvillak ja viktoriin, kõrvus Michael Bublé parimad hitid ning kohal kõige ägedamad inimesed, keda on võimalik meie armsa maalapi peal leida.
Tulles tagasi tänapäeva, kus rekordiliste nakatumiste varjus on suuremad kokkutulekud välistatud, kuid seltsi liikmete silmad ilmselt arvutiekraani ning isolatsiooni toimel ruudulised, on siiski Siseürituste töögrupil paar trikki varrukas. Edaspidiselt on plaanis korraldada erinevaid jooksvaid konkursse nagu orienteerumine ja pildikonkurss, mis tekitavad tervislikul määral hasarti ja annavad ilma suurema nakatumisohuta seltsikatele võimaluse sirutada ja õppetööst vaimu puhata. Rohkemaks informatsiooniks jääge ootele, jälgige Seltsi sotsiaalmeediat ning lugege infokirja (parimatele osalejatele on auhinnad!). Soovin kõikidele lugejatele edukat algavat semestrit, uusaastalubaduste täitumist ning tervislikku mõtte- ja eluviisi!
