Vaimse tervise lektorite koolitus. Foto: erakogu
Autor: Triin Olde, Paula-Johanna Viilop
Vaimse tervise häired on mittenakkuslike haiguste seas ühed levinumad ja mõjutavad maailmas enam kui 500 miljoni inimese elu, moodustades ülemaailmsest haiguskoormusest umbes 14% (1). Eestis kannatab depressiooni all hinnanguliselt 5% elanikkonnast ehk umbes sama palju inimesi, kui elab Narva ja Haapsalu linnades kokku – ligikaudu 75 000. Samuti on Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas suitsiid üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Eesti-Rootsi SEYLE ühisuuringust (2011) selgub, et 14–15-aastaste Tallinna õpilaste seas on end vähemalt ühe korra tahtlikult vigastanud 33% noortest. (2)
Suur osa vaimse tervise häiretest saab alguse juba lapsepõlves või noorukieas. Just seetõttu on eduka taastumise ja hea elukvaliteedi tagamise aluseks võimalikult varajane sekkumine. EAÜS-i rahvatervise töögrupp on juba mitu aastat koostöös Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise, Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse ja Lahendus.net-ga läbi viinud vaimse tervise loengute projekti, mis on viimase kahe aastaga kasvanud üha suuremaks: 2018. aastal jõudsime ligikaudu 1250 nooreni ning andsime kokku 44 loengut üle Eesti.
Projekti eesmärgiks on informeerida põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi vaimse tervise häiretest, rääkida abi otsimise võimalustest ning võidelda ühiskondliku stigmaga, mis on pahatihti suureks takistuseks abi otsimisel ja adekvaatse ning õigeagse ravi saamisel. Loenguid käivad andmas tublid noored arstiteaduse, psühholoogia ja muude erialade tudengid, kes tunnevad huvi vaimse tervise teemadest ning soovivad oma teadmisi jagada ka kooliõpilastega. 8.–10. novembril toimus Kõrveküla põhikoolis järjekordne äärmiselt edukas lektorite koolitus, kus kliiniliste psühholoogide, psühhiaatriaresidentide ja koolitajate õpetava käe all koolitasime välja uusi aktiivseid lektoreid, et jõuda edaspidi vaimse tervise loengutega veelgi suurema hulga noorteni.
Aasta kokkuvõtteks pidasime lühikese intervjuu kahe tubli ja tööka vaimse tervise lektori Kriss-Mariin Lusti ja Markus Kariisiga.
Kriss-Mariin on 4. kursuse tudeng ning vaimse tervise projekti assistent. Kriss armastab õppimist, meditsiini ja oma koera. Vabal ajal teeb Kriss usinalt trenni ja mõtleb tähtsate asjade peale maailmas.
Markus on 2. kursuse tudeng, kes käib kooli ja töö kõrvalt kolm korda nädalas trennis ning harrastab hiina võitluskunsti Wing Tsun. Lisaks on Markus ka loopõhise rollimängu Dungeons and Dragons mängujuht.
Nii Kriss kui Markus on vaimse tervise lektorid alates 2019. aasta jaanuarist.
Miks on Sinu jaoks vaimse tervise teema oluline?
Kriss: Mulle on vaimse tervise temaatika väga südamelähedane minu isikliku kogemuse tõttu mitme erineva häirega. Mu elu oli häiritud, ma leppisin sellega, et mul oli halb ja arvasin, et nii peabki olema. Aga pärast mõistmist, et asjad EI PEA nii olema, on mu maailm teinud kannapöörde. See on mulle endale täiesti uskumatu, kui palju paremini kõik saab olla!
Markus: Minul ei ole otsest kogemuslikku suhet vaimse tervisega. Kuulasin eelmisel aastal podcasti, kus Peter Attia viis läbi intervjuu Ameerika psühhiaatri Paul Contiga. Conti sõnul on 80% kõikidest haigustest, mida arstid ravivad, seotud just vaimse tervisega. Näitena tõi ta välja haigusloo, kus inimene kaotas vasaku käe funktsiooni, kuna tegi selle sama käega midagi enda jaoks nii kohutavat ja põhjendamatut. Juhtunu tulemusena ei olnud patsient suuteline sundima end oma kätt liigutama, ükskõik kui palju ta ka ei prooviks. Tegemist oli olukorraga, kus justkui patoloogilist kahjustust ei ole, närvid, lihased ja muud struktuurid on terved, aga sellegipoolest ei saa patsient oma kätt liigutada. Just säärane pealtnäha meditsiiniliselt võimatuna tunduv olukord oli minu jaoks psühholoogia ning psühhiaatria vastu huvi tekkimise lähtepunktiks.
See, kui suur roll on meie mõttemaailmal kogu meie keha üle, on alahinnatud. Usun, et kui olla rohkem kursis depressiooni või ärevushäireid esile kutsuvate mehhanismidega ja neid jälgida, saab palju teada ning on võimalik elada õnnelikumat elu. Lisaks on vaimne tervis ja antavad loengud hea viis enesearenduseks ning teemaga kursis püsimiseks
Mis innustab Sind koolides käima ning noortele vaimse tervise probleemidest rääkima?
Kriss: Ma arvan, et kui mina oleksin saanud gümnaasiumi ajal sellise loengu, siis võib-olla oleks see olnud miski, mis oleks pannud mulle pähe mõtte, et tegelikult võivad asjad teistmoodi olla, kui mul sel ajal olid. Võimalik, et ma oleksin otsinud abi varem ja elanud selle võrra kvaliteetsemat elu. Ma loodan, et koolides loengute andmise kaudu saan inimesed mõtlema panna ja sellega aidata neil jõuda parema eluni.
Markus: Ausalt öeldes on mul alati suur ärevus enne loengu andmist – äkki ma räägin neile totaalset jama?! Vaimse tervise loengu ettevalmistamine on minu jaoks päris suur töö, et ennast pidevalt kõikide nüanssidega kursis hoida (näiteks millised on erinevad ärevushäire tüübid) ja mõelda, kuidas informatsiooni kuulajatele võimalikult huvitavalt edastada.
Mind innustab, kui näen, et minu sõnad jõuavad päriselt kuulajateni. Näiteks kui õpilased tulevad peale loengut küsima oma murede kohta. Siis näen, et päriselt haarati kinni sellest, millest loengus rääkisin ja inimesed soovivad oma muredega tegeleda. See on vapustav tunne! Öeldakse küll, et loeng annab vaid teoreetilise kogemuse ja õpitud teadmisi praktikasse viia on palju raskem, kuid loengutel on siiski suur väärtus, see loob inimestele hea põhja esimeste sammude astumiseks. Mind motiveerib ka mõte, et suudan loenguga inimesi mõjutada nii, et nad ei peaks kunagi üle elama näiteks paanikahoogu või depressiooniperioodi, teadmata, et neil on olemas olukorrale lahendus ja väljapääs.
Kuidas hindaksid hetkel psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kvaliteeti ning kättesaadavust Eestis? Mida saaks antud valdkonnas ette võtta, paremini teha?
Kriss: Oskan rääkida ainult enda kogemuse põhjal. Mulle oli jäänud mulje, et ooteajad psühhiaatrite juurde on ülipikad ja et kliinilise psühholoogi juurde pole üldse võimalik saada. Samas raskel hetkel, kui otsisin lõpuks abi, sain psühhiaatri aja kahe nädalaga. Sealt edasi suunati mind kiiresti ka psühholoogi juurde ning olen saanud üle aasta regulaarselt nii psühhiaatri kui ka psühholoogi vastuvõttudel käia. Ehk siis minu kokkupuude süsteemiga on olnud väga positiivne – kõik on kulgenud hästi ja kvaliteedi osas saan samuti ainult kiidusõnu jagada.
Kindlasti on vaja, et ühiskond oleks rohkem vaimse tervise teemadest teadlik ja avatum ning väheneks vaimse tervise häiretega seotud stigma. Mul on tunne, et me vaikselt-vaikselt liigume juba sinna suunas.
Markus: Olen käinud kahel korral Tartu Ülikoolis psühholoogi vastuvõtul ja minu kogemus oli pigem postiivne. Küll aga olen kuulnud sõbralt, et tema ei klappinud psühholoogiga. Eks see ole veidi paratamatu ka, kõigiga ei saagi ju sobida.
Praegu tundub, et vastuvõtuaegu spetsialistide juurde on liiga vähe. Ideaalis võiks ju olla, et vajadusel saab psühholoogi juurde pöörduda kord nädalas. Olen avastanud, et lisaks psühholoogidele ja psühhiaatritele on võimalik abivajajatel pöörduda ka vaimse tervise õdede juurde, kes vajadusel saavad patsiendi spetsialisti poole suunata.
Meenub ka lugu sõbrast, kes kurioossel kombel käis kolmel vastuvõtul kolme erineva psühhiaatri juures. See variant ei ole patsiendi seisukohast aga üldse hea, sest tekib n-ö tõlkevahe ja kaduma läheb palju väärtuslikku infot. Seega oleks vaja vaimse tervise spetsialistide hulka suurendada, et abivajajad jõuaksid psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule võimalikult varakult.
Veidi vaimse tervise loengutest. Mis on kõige sagedasemad küsimused noortelt, mida loenguid andes on Sulle esitatud? Kirjelda veidi lähemalt mõnda meeldejäävat olukorda, mis Sul koolides loenguid andes on ette tulnud.
Kriss: Üks meeldejäävam küsimus ja sellega koos olukord.
“Kas ma peaksin ennast tundma halvasti, kui ma ei taha aidata hädas sõpra, kui ma tean, et see mõjub mulle väga raskelt?”
Ei pea tundma ennast halvasti. Kui sõbral on tõesti halb, siis katsu endas leida siiski see jõuraas, et teda mitte üksi jätta ja tema mure ära kuulata. Kui ise ei jaksa tegeleda, siis soovita tal rääkida teistega oma tugivõrgustikust või pöörduda spetsialisti poole. Alguses taga see, et sul endal on piisavalt hea, ja siis aita teisi. Selline energia jaotamine on lõppude lõpuks kõige mõistlikum. Vastasel juhul võib olukorrast välja tulla probleemiga inimesi rohkem, kui neid alguses oli.
Ilmselt lemmikolukorrad koolides käimisega on ikkagi sellised lihtsad momendid, kus vaatan kuulajaid ja näen, et jõuan neile kohale, et neid huvitab see teema ja et nad panevad üht-teist kõrva taha.
Markus: Mul on vedanud, kui minult üldse keegi küsimusi on küsinud. Võib-olla tuleb see sellest, et ma olen nii selgesõnaline ja osav loengupidaja, kõik saab juba esimese korraga selgeks! Sageli küsitakse isikliku mure või sõbra kohta, kellel on vaimse tervisega raske. Leian, et just sääraste küsimuste puhul on lihtsam suhestuda oma kogemuse põhjal. Paljudel koolinoortel ei ole enne loengut vaimse tervise häiretega otseselt kokkupuudet olnud, mistõttu on tõenäoliselt ka küsimuste peale raskem tulla.
Milliseid nippe jagaksid lektorile, kes läheb kooli oma esimest loengut andma?
Kriss: Mõelge läbi, miks on teie jaoks teema oluline ja siis minge andke see oluline sõnum noortele edasi. Ja nautige! See on nii lahe ja vajalik asi, mida me teeme!
Markus: Vaimne tervis on kahtlemata iga lektori jaoks individuaalne teema ning on täiesti okei, kui sinu loeng on just sinu käekirja ja isikupäraga. Inimeste oma kogemus vaimse tervise häiretega mõjutab väga otseselt seda, kuidas ta oma loengu üles ehitab. Sa ei tee loenguga kurja, kui tunned, et ei tea kõike detailideni vaimsest tervisest. Vastupidi, ettevalmistunud ja tubli lektorina püüavad õpilased sind mõista isegi siis, kui teema on nende jaoks veel võõras.Mina võtan võrreldes oma esimese loenguga olukorda nüüd vabamalt ning püüan luua toredat atmosfääri, vaatamata sellele, et teemad on tõsised. Mulle on esinejana oluline, et kuulajatel oleks huvitav, seetõttu võib-olla meie kui tudengite jaoks tavaline ülikooliloengu vorm ei ole nii keskkooli- kui noorema astme õpilastele just kõige sobivam. Hästi töötavad näiteks grupitööd.
Kuidas aidata ja olla toeks sõbrale või lähedasele, kellel on mure?
Kriss: Pane tähele, kuula teda, ole aus ja ära anna hinnanguid, ole vajadusel koos temaga. Tihti aitab inimlik lähedus ja murest rääkimine kõike palju paremaks muuta. Ja kui on tunne, et murega enam ise hakkama ei saa, siis julgustan professionaalse abi otsimist.
Markus: Kõige aluseks on kuulamine. Toeks olla saabki kõige siiramalt läbi avatud vestluse, kus sõber saab sinuga jagada oma mõtteid ja muresid. Kindlasti ei tohiks lähedase või sõbra mure kuidagi väiksemaks teha, marginaliseerida – suhtu tema muresse nii nagu see oleks sinu mure. Ole sõbra jaoks olemas ning ära jää vestlusel pinnapealseks, vajadusel ära karda suunata sõpra spetsialisti poole.
Kuidas hoiad enda vaimset tervist? Soovitusi kaastudengitele?
Kriss: Ma olen nii enda kui ka teiste puhul tähele pannud seda, et inimestele ei meeldi lihtsad lahendused. Tegelikult aga töötavadki tihtipeale kõige paremini ja jätkusuutlikumalt just lihtsaimad asjad. Minu peamised viisid, kuidas hoian oma vaimset tervist, on, et magan piisavalt, söön head toitu ja teen trenni.
Pane ennast tähele, pühenda endale aega, ole enda parim sõber!
Markus: Kõik hästi klišeena kõlavad asjad päriselt töötavad! Tee hommikuti voodi ära, korista tuba, väärtusta und, veeda aega värskes õhus – kõik ju niivõrd argised asjad, aga siiski vaimse tervise hoidmise seisukohalt ääretult olulised. Ära ütle endale halvasti. Ole iseenda parim sõber. Isegi, kui kõik pole viimasel ajal läinud nii, nagu sooviksid, siis võta vastutust selle eest, et sa ei saa kogu aeg olla supervariant endast ja mõnikord on normaalne olla kurb, õnnetu ning väsinud. See teeb sinust inimese. Märka, kui oled kurb. Mõtle, mis pani sind end nii tundma ja mis tunded sinus parasjagu domineerivad.
KOKKUVÕTE
Meditsiinivaldkonnas töötamine on stressirikas ning lisaks enda vaimse tervise jälgimisele ja hoidmisele puutud suure tõenäosusega ükskõik millisel erialal kokku inimestega, kes kannatavad vaimse tervise häirete all. Allpool on toodud kuuest sammust koosnev vaimse tervise esmaabi tegevusplaan, mis võib olla tulevikus abiks nii erialaselt kui eraelus. Hoidkem nii ennast kui ka teisi!
Comments