Varjupäevikud. Osa I

Autor: Angelina Roosimägi

Septembris kirjutatud artikli jätkuks on mulle omistatud nüüd ka väike ülesanne teha esimene sissekanne Curare värskesse seeriasse ,,Varjupäevikud”. Seda teen ma muidugi rõõmuga ning loodan, et suudan järgneva kirjeldusega lugejale edastada sama põnevuse, mida ühel haiglas varjuna veedetud päeval kogesin. :)

Nagu eelnev artikkel võis juba aimu anda, on mulle kõige südamelähedasem eriala ortopeedia, mispärast moodustab see ka enamuse mu isiklikest varjutamise märkmetest ning lemmiku päeva või valve valimine, millest lähemalt kirjutada, oleks peaaegu et võimatu. Seega otsustasin esimese sissekande ,,Varjupäevikutesse” teha hoopis TÜK-i kardiokirurgia osakonnast, kus möödunud suvel ühe oma hommikupooliku veetsin.

Hommik algas kell 7.45, kui uksest sisse astusin ning oma varjutatavat kirurgi osakonna peal ringi ekseldes taga otsisin. Õnneks ei läinud sellega kaua, sest põrkasin juhuslikult õdedelauas kokku just õige inimesega, kui tema kohta pärima olin hakkamas. Seejärel suundusime koos arstide tuppa, kus kirurg mulle selle päeva patsientide haigusjuhte tutvustas ning üldiselt osakonnast ja oma tööst rääkis. Kui mu mälu nüüd mind ei peta, oli sel päeval plaanis opereerida kahte patsienti, kellest ühel tekkisid aga ootamatud komplikatsioonid ning kes seetõttu lõikusele ei kvalifitseerunud.

Kokkuvõte, august 2025

Operatsiooni oodates uuris kirurg ka minu huvide kohta lähemalt ning arutasime praeguse arstiõppe üldiseid miinuseid ja plusse, näiteks millised õppeained võiksid prekliinilise osa asemel hoopis kliinilises olla või vastupidi. Mina värskelt esimese kursuse lõpetanuna küll suurt midagi argumenteerida ei osanud, aga kirurgi vaatepunktide kuulamine ja kaasa mõtisklemine oli sellegipoolest väga huvitav. Aeg liikus kiiresti ning peagi kutsutugi opisaali.

Opereeritavaks oli vanemapoolne meessoost patsient, kellel oli südame pärgarterite stenoos (ahenemine/kitsenemine) ning seetõttu vähenenud südame verevarustus. Normaalse verevarustuse taastamiseks teostati koronaaroperatsioon ehk aortokoronaarne šunteerimine (AKŠ, ingl k. coronary artery bypass graft ehk CABG), mille käigus juhiti veri uute soonte (šuntide) kaudu kitsenenud soonepiirkonnast mööda. Operatsiooni on üldjuhul võimalik läbi viia kas peatatud südamel, kasutades spetsiaalse kardiopulmonaalse šunteerimisaparaadiga loodud kunstvereringet, või töötaval südamel, kasutades fiksaatorsüsteeme opereeritava piirkonna liikumatuks muutmiseks. Minu varjutatav kirurg otsustas opereerida töötaval südamel (off-pump ehk OPCAB), mis tundus kõrvalt vaadates päris ulmeline. Enne operatsiooni riietasid steriilselt ennast ka anestesioloogid, kes patsiendile tsentraalveeni kateetri paigaldasid. Seejärel teostati ultraheliaparaadi all parasternaalne blokaad, et vähendada operatsioonijärgset valu – protseduur kujutab endast lokaalset anesteesiat, mille käigus tehakse mitmeid süste rindkere eesseina roietevaheliste närvide eesmiste harude piirkonda. Lõikus algas rinnakuluu pooleks saagimisega ja südame visualiseerimisega. Sellele järgnes šunteerimiseks kasutatavate arterite, nimelt rinnakuluust vasakul ja paremal paralleelselt kulgevate arteria thoracica interna’de  vabastamisega. Vasakpoolse arteri alumine ots õmmeldi vasaku pärgarteri eesmise alaneva haru külge (ingl k. left anterior descending artery), parempoolne aga vasaku pärgarteri circumflexia haru külge (ingl k. left circumflex artery). Aordi ja parema pärgarteri tagumise alaneva haru (ingl k. posterior descending artery) ühendamiseks kasutati jalalt võetud vena saphena magna’t. See oli üsna hullumeelne vaade: näha, kuidas kirurg pidamatult pumpaval südamel veresooni õmbleb, vot see nõuab alles täpsust ja kannatlikkust. Kuna seisin patsiendi pea juures, oli mul üle lina vaadates üpris hea ülevaade kõigest toimuvast. Operatsiooni lõpus teostati rinnakuluu osteosüntees (pooleks saetud rinnakuluu pandi uuesti kokku), mis on kui väike kardiokirurgiat ja ortopeediat ühendav lüli. See oli päriselt üks ülim kogemus. 

Kirurgi joonistatud skeem operatsioonil teostatud anastamoosidest, milles sinine tähistab veeni ning oranž artereid (vasakul) ja südame pärgarterite joonis skeemi paremaks mõistmiseks (paremal).