Foto: erakogu
Vestleme anestesioloogiga
Autor: Marie-Anett Meier
Sel korral oleme luubi alla võtnud anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri, mille näol on tegemist väga mitmekülgse ja pinget pakkuva erialaga. Oma teekonda residentuuri ja igapäevatöö võimalusi ja kogemusi jagab meiega dr Eneli Anvelt.
Kui meenutate arstiteaduse esimest aastat rebasena, siis mis arstiks tahtsite saada?
Esialgu ei olnud mul vähimatki aimu, mis arstiks saada tahan, kuna prekliiniline osa arstiõppes keskendus baasteadmiste loomisele. Mul pole ka perekonnas ühtegi arstist sugulast, kelle jälgedes käia. Alles kliinilises osas tekkis ettekujutus erinevatest erialadest ja anestesioloogiaga kokku puutudes sai üsna kiirelt selgeks, et see saab tulevikus minu eriala olema.
Kas tegelesite juba arstiõppe käigus enesetäiendamisega (ringid, erialane töö, teadus)?
Arstiõppe ajal tegelesin kirurgilise suunitlusega teadustööga ning käisin ka kirurgiaringis. Kui tekkis juba kindel huvi anestesioloogia vastu, hakkasin kooli kõrvalt käima dr. Marraniga 3. intensiivravi osakonnas valvetes kaasas. Töötasin ka abiõena ja hiljem abiarstina erakorralise meditsiini osakonnas.
Millal otsustasite just anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri kasuks? Kas valikus oli ka mõni muu eriala?
Anestesioloogia ja intensiivravi vastu tekitas kõigepealt huvi prof. Starkopf, kuna ta viis praktikume väga kaasahaaravalt läbi. Edaspidi, kui ma käisin õppimise kõrvalt intensiivravi osakonnas sealset tööd jälgimas, siis sain veelgi rohkem aru, et tegemist on väga huvitava erialaga, mis pakub palju väljakutseid.
Mida kujutasid endast sisseastumiskatsed ja kuidas valmistasite nendeks ette?
Sisseastumiseksam anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Esimesena oli kirjalik osa, mis koosnes valikvastustega küsimustest. Suulises osas tuli vastata esseeküsimustele, mille ettevalmistamiseks oli umbes pool tundi aega. Eksamikomisjonis olevad õppejõud küsisid suulise osa ajal jooksvalt ka täpsustavaid lisaküsimusi. Eksamiks valmistusin nende samade materjalide abil, mida õppimise jooksul kasutanud olin. Abiks olid kordamisküsimused, mille ma läbi töötasin ning vajadusel otsisin lisainformatsiooni õpikutest ning internetist.
Milline oli konkurss Teie sisseastumisaastal?
Minu sisseastumisaastal oli 6 residentuuri kohale 18 tahtjat. Konkurss oli väga tugev.
Kui pikk on anestesioloogia ja intensiivravi residentuur?
Hetkel on see 4 aastat. Võrreldes teiste Euroopa riikide anestesioloogia residentuuriga on see lühike aeg.
Kuidas näeb välja residendi tavaline tööpäev?
Residendi tööpäev oleneb suuresti tsüklist, mis on hetkel käsil. Mina olen praegu intensiivravi tsüklis 3. intensiivravi osakonnas. Siin algab päev hommikul kell 8 valve üleandmisega. Eelnev valvearst viib kurssi kõikide patsientide hetkeolukorraga ja nendega toimunud muutustega. Seejärel alustan koos vastutava valvearstiga patsientide ülevaatamist. Jooksvalt teeme raviskeemides vajalikke muutusi ja planeerime uuringuid. Päeva jooksul on patsientidele vaja teha erinevaid protseduure (nt bronhoskoopia, tsentraalveeni kanüüli paigaldamine), mis on tavaliselt residendi ülesanne. Võib ette tulla ka vajadus meiepoolse konsultatsiooni järele kas erakorralise meditsiini osakonnas või mujal haiglas. Tööpäevadel on tihti mitme plaanilise postoperatiivse patsiendi vastuvõtmine osakonda. Päeva lõpuks on vaja iga patsiendi kohta kirjutada päeviku sissekanne, võttes kokku patsiendi seisund valve ajal.
Kas kujutasite anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri just sellisena ette? Mis meeldib eriala juures kõige rohkem, mis ei meeldi?
Anestesioloogia ja intensiivravi eriala on isegi parem, kui ma ette kujutasin. Residentuuri astumist suunas eelkõige huvi intensiivravi vastu, kuid sain kiiresti aru, et töö operatsioonitoas on sama meeldiv. Mulle meeldib, et anestesioloogi töö on väga mitmekülgne, iga päev pakub midagi uut ja kunagi ei ole igav. Mõtlema ja tegutsema peab kiiresti ning stressirohkeid olukordi peab rahulikult lahendama. Ühelt poolt saab teostada mitmeid käelisi protseduure, kuid anestesioloogil peab olema ka väga lai teadmistebaas paljude sise- ja kirurgiliste haiguste osas, vajalik on teada nende käsitlust ning ravi.
Kui ma peaks mainima midagi, mis selle eriala juures ei meeldi, siis see on pikad ja tihti kurnavad tööpäevad. Ilmselt see on probleem enamikul arstidel, kuid kokkuvõttes see mind väga ei häiri, kuna anestesioloogia eriala pakub mulle suurt rahuldust.
Mis on olnud siiani kõige põnevamaks väljakutseks?
Seni on kogu residentuur olnud põnev ja iga päev on pakkunud uusi väljakutseid. Esimestel kuudel oli õppimiskõver suur, anesteesia teostamisel on väga palju väikeseid nüansse, mida on vaja teada, et operatsioon kulgeks nii patsiendi kui kirurgi jaoks hästi. Samas tuli kiire töötempo käigus ära õppida ka mitmed käelised tegevused (intubeerimine, spinaalanesteesia, epiduraalkateetri paigaldamine, tsentraalveeni kanüleerimine, perifeersed närviblokaadid jne).
Milline suund Teid anestesioloogias ja intensiivravis kõige rohkem huvitab?
Tulevikus tahaksin töötada anestesioloogina nii operatsioonitoas kui ka intensiivravi osakonnas. Eriti pakuvad mulle huvi torakaalkirurgilised lõikused ja pulmonoloogilised haiged intensiivravis, võimalusel seoksin ennast tulevikus rohkem selle suunaga.
Millised soovitused annaksite arstitudengile, kellele anestesioloogia ja intensiivravi huvi pakuvad? Kuidas langetada see “kõige õigem valik”?
Eriala õige valiku tegemist ei ole ilmselt võimalik õpetada. Mina soovitaksin järgida “kõhutunnet” ja õppida seda, mis tõeliselt meeldib. Järgmised 40-50 aastat oleks väga raske teha midagi, mis üldse huvi ei paku. Valiku tegemisel võiks arvestada ka enda iseloomuomadustega ning kuidas need teatud erialaga sobivad, Näiteks anestesioloogia eriala nõuab rasketes situatsioonides külma närvi säilitamist ja kiiret mõtlemist. Oluline on ka juhtimisoskus, töökorralduste delegeerimine ning teiste arstide ja õdedega meeskonnatöö.
Kui anestesioloogia ja intensiivravi kooli aja huvi pakub, siis soovitan kindlasti kontakteeruda mõne arstiga ja käia temaga vabal ajal tööl kaasas. Nii saab paremini aimu, mida anesteisoloogi igapäeva töö endast kujutab ja kas see sulle ikka sobib.
Oluline on ka erialakirjandusega kursis olemine, kuna anestesioloogias ja intensiivravis toimub pidevalt uuendusi.
Kas töö kõrvalt leiate aega ka perele ja hobidele?
Hetkel olen keskendunud õppimisele ja eriala omandamisele ning teen residentuuri kõrvalt tööd ka maakonnahaiglates. Vaba aega on väga harva, kuid võimalusel tegelen joonistamise ja tennisega.
CURARE
Eesti Arstiteaduseüliõpilaste Seltsi ametlik häälekandja
eays.curare@gmail.com
Comments