Oliver Mõttus
8. apr 2026
Nagu ilmselt paljud juba teavad, siis juba üle-eelmise aasta lõpus alustati arstiteaduse õppekava arendamisega. Lihtsalt öeldes tähendab see, et õppekava võetakse tükkideks ja ehitatakse uuesti nullist üles. Protsess on praeguseks käinud juba üle aasta seega võiksime vaadata tagasi, mis tehtud. Teise pilgu võime heita juba sellele, mis ootab meid ees.
Kuna riik soovib üldiselt õppekavasid kaasajastada, siis tegelevad praegu sarnase tegevusega mingil määral lisaks meile kõik erialad Tartu Ülikoolis ja ka mujal Eestis. Arstiteadust eristab aga kaks tegurit. Esiteks, toimub see meil palju suuremalt ja põhjalikumalt kui teistel. Teiseks, alustasime meie varem ning omal initsiatiivil, sest nii välishindamiste kui ka tudengite tagasiside järgi on õppekava ajale jalgu jäämas.
Mida varasem tagasiside siis ütleb? Üks läbivaid jooni on väga tugevad teoreetilised teadmised, kuid puudulikud praktilised oskused. Eksperdid toovad välja, et meie õpe peaks olema rohkem seostatud teiste erialade teadmistega, nt IT, õendus jne. Tudengid näevad probleemidena õppeainete ebaloogilist järjekorda ja valikuvõimaluste vähesust. Samuti on vilistlastelt kogutud andmetest näha, et oodatav tase tööl on õpingutel omandatust märgatavalt kõrgem järgnevatel pädevustel: eriala või valdkonna teadmised, analüütiline mõtlemine, oskus kiiresti uut infot omandada, selge eneseväljenduse oskus, tulemusliku koostöö oskus ja tegevuste koordineerimise oskus. Kõigi nende puhul on tegu nii arstitööks kui ka üldiselt eluks väga vajalike oskustega. Need tulemused ei tule ilmselt tudengitele üllatusena, aga alati on tore kui, kõhutunnet kinnitab ka statistika.
Me ei pea kõigeks selleks Eestis hakkama jalgratast leiutama. Üle maailma on palju süsteeme ning ülikoole, millest eeskuju võtta. Just seetõttu on arendustiim praeguseks käinud juba mõtteid kogumas Maastrichti Ülikoolis eelmise aasta detsembris ning ees ootab reis Uppsala Ülikooli. Mõlemas on kasutusel just uudsed ning kõrgelt hinnatud õppekavad, mis on väga sarnased ka meie poolt seatud eesmärgile.
Kõige sellega tegelemiseks kutsutigi ellu õppekava arendustiim, mis jaguneb omakorda kaheks. Tuumiktiimiks, mis tegeleb pidevalt suuremahulise tööga ning koosnes esialgu ainult õppejõududest ja residentidest, ja laiendatud tiimiks, mille ülesanne on tagasisidestada tuumiktiimi tööd. Laiendatud tiimi kaasati juba algusest peale ka üliõpilasi.
Kogu protsess algas üldiselt arstiõppe mõtestamisega, milleks küsiti tiimi liikmetelt erinevaid küsimusi. Millega võrdleksid arstiteaduse õppekava? Seda, kas tõele lähemal on “Kaheksajalg” või hoopis “Loll on raske olla”, pole kahjuks võimalik hinnata. Millistest väärtustest lähtub õppekava, millel sooviksid praegu ise õppida? Siin on ilmselt õiged vastused nii “Vastastikune austus” kui ka “Rohkem praktilisi oskusi õpingute jooksul”. Mingid mõtted kõik osalised sellest kaasa võtsid ning siis liiguti edasi juba täpsemate ülesannete juurde.
Järgmise sammuna otsustati defineerida mõiste “üldarst” ning panna paika mingisugune visioon. Sellise nimega inimesed meil küll haiglates mitmetes osakondades töötavad, kuid mida nad täpselt teevad, on jäänud segaseks. Loogiliselt on üldarstid need arstid, kes on lõpetanud 6. kursuselise õppekava ning omandanud seeläbi piisavalt üldiseid oskuseid, et arstiabi pakkuda. Seega uue õppekava suureks visiooniks ongi koolitada välja iseseisvalt praktiseerivaid üldarste.
Selle aasta alguses toimus tuumiktiimis ka kaks muudatust. Parema töövoo eesmärgil jagati tuumiktiim veel omakorda töörühmadeks, mis tegelevad kõik väga spetsiifiliste ülesannetega. Nendeks on: vajaduste hindamine ja koostöö riigiasutustega, eesmärgistamine, kavandamine ning kommunikatsioon. Teise muudatusena kaasati nüüd tänu MVÜKi huvikaitselisele tööle ka tuumiktiimi tudengeid.
Iga õppekava vajab ka selgeid õpiväljundeid ehk loodava õppekava puhul pädevusi. Selleks otsustati eeskuju võtta välismaa ülikoolidest, kus kasutatakse EPA-sid (entrustable professional activity). EPA tähendab raamistikku, kus hinnatakse tudengi oskust iseseisvalt ilma järelvalveta teatud arstitööks olulisi ülesandeid sooritada. Palju pingutusi on tehtud selleks, et tõlkida EPA ka eesti keelde, kuid praegune parim versioon “usaldatav iseseisev tegevus” pole ikkagi piisavalt hea. Kui kellelgi on pakkuda paremaid tõlkeid, võib julgelt mulle kirjutada.
Arendustiimi poolt valitud EPA-d on järgnevad:
EPA1 — Patsiendi esmane käsitlemine;
EPA2 — Diferentsiaaldiagoosi koostamine ja kohandamine;
EPA3 — Sagedaste ja aegkriitiliste seisundite teisene käsitlemine;
EPA4 — Sekkumiste planeerimine ja läbiviimine;
EPA5— Patsiendi raviteekonna planeerimine ja käsitluse juhtimine;
EPA6 — Vestluste juhtimine;
EPA7 — Terviseriskide hindamine ja ennetuse juhtimine.
Need on siis tegevused, mida iga uue õppekava lõpetaja peaks iseseisvalt sooritada oskama. Iga EPA kohta tuleb ka põhjalikum kirjeldus, aga need on praegu koostamisel.
Siin oleme me praegu. Ees ootab veel palju tööd, millest kõige aeganõudvam ja olulisem on kindlasti õppekava kavandamine. Kas meil tulevad moodulid? Millised õppeained hakkavad asuma kus? Mis juhtub praktikaga? Kõik need ja paljud teised küsimused ootavad veel vastuseid. Otsuste tegemisel küsitakse protsessi käigus sisendit aga kõigilt: õppejõududelt, vilistlastelt ja ka tudengitelt. Seega kui näed kutset aruteluõhtule või palvet anda tagasisidet, siis tee seda. Nii saavutame parima õppekava!
Arenduse tulemusena tekib loodetavasti tänapäevane õppekava, mis integreerib erinevaid aineid omavahel rohkem, tagab paremad võimalused praktiliste oskuste õppeks ning annab parema baasi ka üldiselt pehmetele oskustele. See kõik ikka parema arstiõppe ning meditsiinisüsteemi jaoks. Meie ise kahjuks selle uuenduse vilju kogeda ei saa, kuid juba 2028. aasta sügisel sisseastujad saavad. Polegi enam nii kaugel.