Foto: Helen Kasemaa
Head lugejad!
Nagu lubatud, toome sel nädalal teieni osalejate muljeid esmaabi ja tervisliku toitumise projektide sisekoolitustest. Hakkajad seltsikad Anette ja Annagreta võtsid nendest osa ning jagavad nüüd oma mõtteid ja tundeid ka teiega. Head lugemist ja kohtumiseni juba järgmisel neljapäeval, mil saate lugeda juba uut raamatututvustust.
Esmaabikoolitus
Autor: Anette Remmelg
Ma armastan Seltsi, sest enne arstiteaduskonda astumist tahtsin saada õpetajaks, mistõttu lekotrite koolitused on mu lemmikud nii uute teadmiste omandamise kui ka nende edasiandmise tõttu. Seetõttu registreerisin end otseloomulikult ka esmaabikoolitusele. Laupäevasel päeval toimus Tartu Loodusmajas samaaegselt nii keskkonnateadliku toitumise kui ka esmaabi lektorite koolitus. Isegi kui mitte lektoriks hakata, on koolitused väga kasulikud, et kinnistada ja tuletada meelde esimesel kursusel esmaabis ja õendustoimingutes õpitut.
Ühepäevane koolitus algas hommikul juba varakult kell 10 tervitussõnadega, mille järel visati meile ette väikesed testid, et oma varasemad esmaabi teadmised proovile panna. Valetaksin, kui ütleksin, et ei olnud väikese testi pärast närvis. Tuli aga välja, et tegelikkuses ei ole asjalood üldse hullud ja vähemalt jäi mulle meelde, et väikelast ei tasu kahe sõrmega elustada vaid eelistada tuleks ühte kätt. Seejärel lahendasime oma väikese grupiga situatsioonülesandeid, mida tuli kommenteerima erakorralise meditsiini arst Liisa Olesk.
Kuna tegu oli n-ö “päris” arstiga, kel oli “päris” kogemusi, siis otseloomulikult meie kui prekliinilised tudengid venitasime rohkete küsimuste ja koolitaja põnevate juttude tõttu situatsioonülesannete kommenteerimise liialt pikaks. Samas oli ajagraafikust mahajäämine igati õigustatud, sest kellele ei meeldiks kuulata lugusid hulludest seikadest erakorralises meditsiinis, kus EMOsse on tuldud poolenisti lahtise näoga või kehast eraldiseisvate sõrmedega. Samuti kummutasime erinevaid esmaabi müüte, näiteks miks ei tohi panna äralõigatud näppu jääkotti enne, kui haigla poole kihutatakse.
Autor: Helen Kasemaa
Situatsioonülesannetele järgnes varasemate lektorite kogemuste rääkimine, kus meile jagati nippe, kuidas laste pea olematut tähelepanukestvust hoida, mida lapsed koolitustel armastavad ja mida tuleks vältida. Tore oli kuulda, et tegelikkuses on õpilased enamasti väga ekstaasis nendest tundidest ning altid kaasa mängima ja rääkima. Päeva esimesele teoreetilisele poolele järgnes mõnus lõuna Kohvik Sparglis.
Pärast pausi jätkus praktiline osa, kus kõigepealt tuli meile sidumist õpetama intensiivraviõde Margus Bunder. Kuna esimesel kursusel seome vaid ühes esmaabi praktikumis ning ka õendustoimingutes puutume sidumisega väga põgusalt kokku, siis oli väga tore paar korda juhendaja silma all neid iseseisvalt läbi proovida. Õppisime täiesti uue tehnika, kuidas pead siduda, mis mulle meenutas pigem nööridega lastemütsi. (Muidugi sain endale paar toredat pilti sellest sidemest ja EAÜSi peasekretärist). Veel tegime rõhksidet küünarvarrele, kolmnurksidet käe toestamiseks ning tugisidet hüppeliigesele ja sõrmedele. Samuti oli minu jaoks Bunderi näidatud sõrme sidumine täiesti uus tehnika. Tuleb tõdeda, et üht jäset või kehaosa võib väga paljudel erinevatel viisidel siduda.
Autor: Anette Remmelg
Päeva järgmises praktilises töötoas, sain ühe korraliku obaduse oma egole, kui tuli välja, et ma ei suuda 5 minutit järjest (ilma ventileerimata) õige sügavuse ja tempoga isegi nukku elustada. Harjutasime üksteise peal teadvusetu inimese külgasendisse keeramist ja vedasime teineteist mööda põrandat ringi. Oli väga lõbus ja hariv töötuba, sest esmaabi- ja õendustoimingute kursustel ei pruugi rühma suuruse tõttu olla võimalust kõiki võtteid ise läbi proovida. Seejärel saime kõik proovida, kuidas on anda 15-minutilist esmaabi tundi. Tunni läbiviijale loositi teema ning kõik teised tulevased lektorid mängisid põhikooliõpilasi. Väga põnev oli vaadata, kuidas pidime välja mõtlema lihtsamat sõnavara ja metafoore, et seletada kliinilisi termineid noorematele õpilastele. Mu lemmiknäide oli, kuidas üks koolitusel osaleja seletas trombi veresoones kui apelsinitükki, mis on jäänud apelsinimahla joomisel kõrde kinni. Päev lõppes ühe põneva didaktika koolitusega, mida viis läbi Nõo Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Linda Trummal. Põnev oli kuulda, kui pikaaegne kogenud õpetaja räägib, kuidas põhikooliõpilaste mõistus ja mõte töötab. See aitas kindlasti aru saada, kuidas paremini nende tähelepanu võita ja neid tundi kaasata.
Koolitusel osaledes mõistsin, et minu põhikoolil ja gümnaasiumil on tõsiselt halb esmaabi ettevalmistus, aga tänu EAÜSi lektorite koolitusele on mul võimalus seda parandada. Ma ei jõua juba ära oodata, kuni saan esmaabikoolitusi teiste äärmiselt lahedate koolitajatega andma minna. Kui kellelgi jäi mingil põhjusel see aasta esmaabi lektorite koolitusele minemata, siis sügavalt soovitan järgmine aasta osaleda. Kasvõi uute teadmiste omandamiseks või teiste koolikaaslastega tutvumiseks, sest võin kindlalt öelda, et esmaabi lektorite koolitusel olid küll ainult väga lahedad inimesed koos.
Keskkonnateadliku toitumise koolitus
Autor: Annagreta Õismaa
Toitumise lektorite koolituse kohta kuulsin juba eelmisel aastal, kui õppisin 1. kursusel. Kui eelmine kord toimus üritus veebi vahendusel, siis nüüd oli taaskord võimalik kohapeal osaleda. Varasemalt on olnud põhifookuses just tervisliku toitumise pool, seekord prooviti seda põimida keskkonnateadlikkusega. Nii olin ma üks neist, kes sai 23. oktoobril Tartu loodusmajas uusi ja huvitavaid teadmisi koguda.
Mõned EAÜS-i koolitused on mitmepäevased, meie saime aga esialgse koolituse läbitud ühe päevaga. Hiljem lisandub didaktika koolitus ning mängime ise ka töötoa läbi. Päeva jooksul kuulasime erinevaid loenguid ning toitumise koolituselt ei saanud ometigi puududa ka toitlustus - lõunatasime kohvikus Spargel, kus osalejad said omavahel mõtteid vahetada. Kui loengutest rääkida, siis alustasime tervislikust toitumisest ning liikusime aina enam keskkonnaga seotud teemade juurde, õhtu lõpuks oli meil ka väike didaktika koolitus.
Foto: Riinu Esko
Päeva alguses sai läbi arutatud nii tervisliku toitumise tähendus üldse kui ka Eesti inimese toidulaud - mida tarbitakse liiga palju või just liiga vähe. Toitumise töötoad on suunatud põhikooliõpilastele, seetõttu tutvustati meile ka statistikat Eesti laste liikumise, ülekaaluga seotud probleemide, toiduvalikute jpm kohta. Meie kui lektorite töö eesmärk olekski inspireerida lapsi juba varakult tervislikumaid ja keskkonnasõbralikumaid toiduvalikuid tegema.
Foto: Riinu Esko
Nagu öeldud, siis seekordse koolituse üks suundadest oli toiduga seotud keskkonnateadlikkuse tõstmine. On selge, et toidu tootmisega kaasneb suur keskkonnamõju. Põllumajanduse ja karjakasvatuse alla kulub lausa 38% maismaast, mis on väga suur protsent, arvestades, mida selle maaga tehakse - kuivendatakse, seejuures hävitatakse metsi ning loomade elupaiku, misjärel sunnitakse kaduma liigid. Arutlesime ka monokultuuride, lihatööstuse ja toidu raiskamise teemadel, unustamata mahetoitu, pestitsiididest tulenevaid terviseriske ning liha- ja kalafoori.
Koolituspäev oli väga hariv, huvitav ning hästi tore vaheldus õppimisele. Samuti kuulsin enda jaoks paljudest uutest veebilehtedest ja algatustest nagu näiteks Dirty dozen and clean 15 listi tooted, mida peaks ostma mahedalt ning mida võib vabalt ka tavapoest osta. Kuigi nii mõnelgi koolitusel osalejal, sealhulgas ka mul endal suurenes päeva jooksul küsimärk, mida ometigi süüa võib, saan lõpetuseks välja tuua mõned soovitused ja mõtted, mis koolitusel kõlama jäid.
Eelista kohalikku, mahedat, hooajalist toitu;
proovi tarbida vähem liha- ja piimatooteid - näiteks jäta alustuseks mõne nädalapäeva menüü täitsa loomse toidu vabaks või vähenda tarbitavat kogust;
poes vali mõni “koledam” vili, et see kaupluse prügikastis ei lõpetaks, mõnd plekilisemat banaani saad kasutada näiteks smuutis (ps! iga puu- või köögivilja ei pea eraldi kilekotti panema);
korteriinimene võiks oma aiasaadused näiteks Tartu maheaeda kasvama panna;
mõnel õhtul võiks Wolti asemel vaadata hoopis Fudleri poole, mis toimetab nii Tartus kui Tallinnas ning võimaldab kohvikutest/restoranidest tellida soodsalt toitu, mis muidu läheks raisku. Loodetavasti võiksid need lugejat aidata tervislikumate ja keskkonnasõbralikumate toiduvalikute tegemisel, jätmata kõhtu tühjaks/jättes alles söömisrõõmu.
Comentários