Foto: erakogu
Nooremarstid analüüsivad residentuuri kvaliteeti
Autorid: Helen Reim, Pille Pihlak
Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) alustas 2016 aastal 3 aastast projekti „Becoming a Doctor in Baltic Sea Region – empowering junior doctors in the Baltics“, et läheneda diplomijärgse õppe hindamisele süsteemselt ning analüüsida residentuuri kvaliteeti balti riikides.
Residendid olid aastaid oma probleemidega ENÜ poole pöördunud ja leidsime, et vajame olukorra laiemaks hindamiseks sõltumatu kolmanda osapoole hinnangut. Projekti analüütilise osa läbiviimiseks alustaski ENÜ 2016. aastal koostööd poliitikauuringute keskusega Praxis, et nende abil analüüsida residentuuriõpet ning võrrelda seda rahvusvaheliste World Federation for Medical Education (WFME)“Postgraduate Medical Education Global Standards for Quality Improvement. The 2015 Revision” kvaliteedistandarditega.
Kogu suurprojekt koosnes viiest erinevast alaosast: 1) laiaulatuslik võrdlusuuring Eestis 2) Eesti töötoad, individuaalsed intervjuud ja fookusgrupid 3) väiksemad uuringud ja fookusgrupid Lätis ja Leedus 4) rahvusvaheline koostöövõrgustiku loomine balti ja skandinaavia nooremarstide ühenduste vahel 5) suur rahvusvaheline residentuuri teemaline konverents 25. Oktoobril 2018 Eestis.
Projekti raames on valminud Eestis, Lätis ja Leedus poliitanalüüsid riikide võrdlusuuringute tulemustest ja 2018a lõpus on avaldamisel mahukas lõppraport, mis kajastab endas kogu projekti tulemusi
Meie poolt algatatud analüüs on esimene omataoline Baltimaades, hinnates residentuuri süsteemselt ja erialaüleselt. Meie eesmärgiks on võrrelda praegust residentuuri rahvusvaheliste standartidega ja seda punktides, mis on kõikidele erialadele olulised nagu näiteks ligipääs teaduskirjandusele, tagasiside saamine oma tegevusele residendina, sõltumatus töökoha valikul, üleüldised töötingimused, juhendajate olemasolu ja töökorraldusega seotud küsimused jne. WFME rahvusvahelistes suunistes on kirjeldatud 254 standardit, millele kõik residentuuriprogrammid peaksid vastama.ntud uuringu raames valiti nendest 56, mis olid just balti riikide kontekstis kõige relevantsemad.
Projekti raames korraldas ENÜ 25. oktoobril Tartus rahvusvahelise meditsiiniharidusele suunatud konverentsi “Becoming a medical specialist in Europe in the 21th century”.
Konverentsil astusid üles mitmed välisesinejad ja esitleti esimest korda ka uuringu lõpptulemusi.
Välisesinejatena osalesid prof. Simon Gregory ja dr. Kitty Mohan Suurbritanniast, dr Jessica van der Aa Hollandist ning dr. Leila Niemi-Murola Soomest. Kuulsime ettekandeid sotsiaalministeeriumi asekantslerilt Maris Jesselt, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajalt prof. Külli Kingolt ja residentide juhendajalt prof. Ruth Kaldalt. Poliitikauuringute keskuse Praxise juhatuse esimees Tarmo Jüristo tutvustas ENÜ tellitud ja Praxise poolt valminud residentuuri kvaliteedi uuringut.
Konverentsil osalesid nooremarstid kahekümnest Euroopa riigist.Konverentsile järgnes kahepäevane Euroopa Nooremarstide Ühenduse üldkoosolek, mille võõrustajaks oli ENÜ.
Residentuuriuuringu tulemustest
Selgub, et WFME standarditega võrreldes on kõigis analüüsitud riikide residentuurisüsteemides võimalusi koolitust oluliselt parandada. Mitmetes hinnatud punktides leidub vastukäivaid tõendeid kas õpe vastab standarditele või mitte. Uuringust tuleb välja, et mitmed tingimused eksisteerivad küll paberil, eeskirjades ning seadusandluses, kuid reaalne õppebaasi töökorraldus on midagi muud.
Võrreldes teiste Baltimaadega on Eesti residentuurisüsteem selge struktuuriga ja võrdlemisi selgelt reguleeritud ning residentide palk on konkurentsivõimeline ning nad ei pea seetõttu mitmes asutuses töötama (mis Lätis ja Leedus on tavaline). Samuti on Eesti residentidel hea ligipääs teaduskirjandusele. Suurimateks murekohateks on residentuuri määruste/eeskirja ebatäpne rakendamine, ebaühtlus juhendamise kvaliteedis, puudujäärgid kompetentsi hindamises, piisava ja regulaarse tagasiside sh arengut toetava hindamise puudumine. Leiti, et residentuuri enda kui ka residentuuriprogrammide uuendamiseks puudub kõiki osapooli kaasav süsteem ning võimalus tagasisides andes seda mõjutada.
Üks suuremaid murekohti on kvaliteedi ebaühtlus, mis võib viia tulevaste eriarstide oskuste ja teadmiste varieeruvuseni. Ebaühtlust esineb nii residentuuri erialade, õppetsüklite, baasasutuste kui ka nende struktuuriüksuste vahel. Mõnedes õppetsüklites, baasasutustes või nende osakondades võib tahaplaanile jääda residentuuri õppimise aspekt ja domineerima hakkab igapäevane teenuseosutamine. Alati ei suudeta leida tasakaalu teoreetilise ja praktilise õppe vahel ja/või on need omavahel seostamata.
Kliiniliste teadmiste omandamise kõrval peab õpe süsteemselt pakkuma teistegi pädevuste omandamist, näiteks oskust teha meeskonnatööd ja teadustööd, suhtlemisoskuseid või teadmisi juhtimisest ning ettevõtlusest.
Analüüsi alusel on kvaliteedi ebaühtluse üheks põhjuseks suur varieeruvus juhendamise kvaliteedis. Eestis on residendi juhendamise korraldamine baasasutuste ülesanne ja residentuuri eeskirja järgi kvalifitseerub juhendajaks iga vähemalt viie aastase erialase töökogemusega eriarst. Küsitlusest selgus, et juhendamise võimekus kõigis baasasutustes ei ole alati kooskõlas ei standardiga ega eeskirjades viidatud tingimustega. Probleeme on olnud nii juhendaja olemasolu, tema kättesaadavuse kui ka juhendamise sisukusega, mis on seotud nii juhendajate ülekoormuse kui ka nende motivatsiooni ning õpetamisoskustega.
Tagasiside oluline roll
Analüüsis selgub, et probleeme on nii juhendajalt residendile antavas kui ka residendilt kogutavas tagasiside süsteemis. Baasasutustele ja juhendajatele tagasiside andmine on vabatahtlik ning hetkel kasutatav süsteem ei taga residendile anonüümsust. Sageli ei järgne sisulisele tagasisidele analüüsi ega arendustegevusi. Juhendaja hinnang residendile on määrav residendi edasijõudmise hindamisel, kuid residentide sõnul on tagasiside sageli napp ja mittemidagiütlev, jättes residendi ilma võimalusest planeerida enda professionaalset arengut ning saada hinnang oma pädevusele.
Lahendusettepanekud
Kvaliteedi ebaühtluse üheks võimalikuks lahenduseks on residentuuri miinimumstandardite väljatöötamine, mis määratleksid taseme, millele iga residendi kogemus peaks vastama. Standardites tuleks määratleda nõuded ka juhendamisele. See võimaldaks kõigil osapooltel üheselt mõista, missugune peaks olema juhendaja tegevus ja mida see juhendajale tähendab. Arsti üks enesestmõistetav roll on kolleegide juhendamine, kuid harva on seda neile õpetatud mistõttu on loomulik, et vaja oleks nii regulaarseid õpetamise koolitusi. Mõistlik oleks juba arstide ettevalmistuse protsessis pöörata rohkem tähelepanu õpetamise oskustele. Lisaks oleks mõistlik töötada välja terviklik tagasiside süsteem, mis residentide hinnangutele tuginedes annaks infot baasasutuse ja juhendajate vastavusest residentuuri standarditele ning sama moodi aitaks kaasa ka residendi pidevale arengule.
Tarvis on ka vähendada residentuuri administratiivset jäikust, sh võimaldades osakoormusega õpet ja muuta kogu süsteem paindlikumaks.
Kuidas edasi
Tervishoiusüsteemi osapooltel on oluline väljatoodud kitsaskohti teadvustada, et leida ühiselt viise residentuuriõppe kvaliteedi parandamiseks. Tegemist on aga komplekssete probleemidega, millele ei ole ühte lihtsat lahendust ning millega tegelemist ei saa panna üksikute osapoolte õlule. Parimad lahendused peituvad sidusrühmade - residentide, otseste juhendajate, baasasutuste, sotsiaalministeeriumi, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna ning üldjuhendajate - süsteemses ja hästi läbimõeldud koostöös.
Kutsume teid kõiki tutvuma detsembrikuus avaldatava lõppraporti dokumentidega, kus leiate lisaks analüüsile hetkeolukorrast ka laiapõhjalised lahendusettepanekud. Tegemist on raamdokumendiga, milles välja toodud probleemkohtade lahendamiseks teeb Eesti Nooremarstide Ühendus koostööd kõigi osapooltega.
Residentuur on meie tänane või tulevane õppe- ja töökeskkond, kuid veelgi rohkem, on see süsteem, mille kaudu kasvab järgmine põlvkond arste, kes vastutavad ühiselt arstiabi kvaliteedi eest.
Projekti kogumaksumuseks on 110 000€. Pool sellest summast tuleb Nordplus Horizontal fondist; ülejäänud osas on lisaks ENÜ omaosalusele kaasfinantseerijateks nii sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Kliinikum kui ka Ida-Tallinna Keskhaigla.
CURARE
Eesti Arstiteaduseüliõpilaste Seltsi ametlik häälekandja
eays.curare@gmail.com