Väikeste tegude võim

Autor: Elis Kaev

„Aatomharjumused”– raamat, mis on kogunud menukust paljudel, kui mitte igal sotsiaalmeediaplatvormil– jõudis juhuse läbi nüüd ka minu kätte. Juhus seeläbi, et keegi oli unustanud raamatu riiulile tagasi panna ja kui kummardusin raamatu poole, mõtlesin endamisi irooniliselt, kuidas juhus tõesti on saatuse lemmik tööriist. Ju siis pidigi nii minema, et ma selle raamatu kätte haaraksin.

Raamat oli suurusjärgus 280 lehekülge pikk ning selle läbilugemine võttis umbes kümme päeva aega. Kuna see oli küllaltki lihtne lugemine ja kaasahaaravalt kirjutatud, julgen väita, et see on hallatav igaühele. Kuigi ma pole teab mis suur eneseabiõpikute austaja ja samuti ka üldmassiga kaasaskäija, mõtlesin, et teen proovi, äkki üllatun. Ja olingi kogu lugemise vältel väga positiivselt üllatunud.

Ma eeldasin, et saan teada selliseid äraleierdatud käibefraase, kuidas siis kasvatada motivatsiooni ja muuta enda loomust, et uusi võtteid igapäevaellu tuua – vastupidi, motivatsioonist polnud juttugi.

See raamat keskendus sellele, kuidas inimloomust pole võimalik muuta, vaid kuidas meie nõrga ja ahvatlustele kibeleva iseloomu ümber ehitada tugev harjumuste süsteem. Kokkuvõttes osutus raamat palju sügavamaks, kergelt filosoofiliseks jutustuseks tuginedes mitmetele teadusuuringutele (polegi vist ammu arstiteaduskonnas parasitoloogia põrguringide ja juhteteede sasipusa harutamise kõrvalt nii sügavalt mõelda saanud).

Minu jaoks polnud „Aatomharjumused” pelgalt õpik, vaid pani mind paremini mõistma iseennast ja ka teisi. Tulevase arstina mõistma paljude „halbade” harjumuste olemust ja nende muutmise mehhanisme, mis on ka päevakajalised tänapäeva poliitikas. Nii mõnigi aktivistist terviseedendaja võiks selle raamatu enne läbimurrete tegemist kätte võtta ja vajadusel seda ka tsiteerida.

Raamatu sisu käsitles sadu detaile, mis aitavad meis kindlad harjumusmustrid sisse juurutada, millede seast ka iga inimene saab valida enda jaoks sobivamad ja rakendada just endale sobivat teekonda. Kuna neid nüansse tõesti oli palju ja issanda päike läheks ennem looja, kui ma kogu registri siia maha saaksin, ei pea ma ka selle tegemist kuigi vajalikuks. Küll aga, et ajendada Sind, kallis lugeja, seda teabekirjutist kätte võtma, räägin, miks harjumused on vajalikud.

Esiteks on meie päevas (ja elus) limiteeritud arv tunde. Mida rohkem on meie rutiinis selliseid tegevusi, mida teeme nii, et me nende peale ei mõtle, seda rohkem on meil vaba aega ja vaba ruumi ajus, mida kasutada muude olulisemate asjade jaoks, mis tõesti vajavad mõtlemist ja ajumahu kasutamist. Me ei pea enam lihtsaid tegevusi, mis on muutunud automaatseks (st harjumused) teadlikult tegema ja saame seetõttu suurendada teadlike tegemiste hulka - seeläbi olla ka produktiivsemad inimesed.

Toon ülilihtsa näite, kui inimene võtab endale iga päev söögi kooli kaasa ja kulutab eelneval õhtul mõne minuti, et see endale kokku klopsida, siis tänu sellele igapäevasele harjumusele on elu palju lihtsam. Me ei pea kulutama aega, et mõelda, mida sööme, kus sööme, millal sööma lähme (sest eeldatavasti kulutab sinna minek ja toidu ootamine ka aega) ja boonusena säästame ka raha, mida tudengieas on vägagi limiteeritud hulgas. See aeg, mille säästame seda konkreetset harjumust tehes, ja ka teistelt harjumustelt tulev vaba mõtteruum summeerituna, annab vabadust. Ja just vabadus on ju see, mille poole võiksime püüelda.

Harjumused lihtsustavad meie elu. Elu tegelikult ongi lihtne, kui me õpime paremini oma loomust suunama ja suurendame vaba mõtteruumi harjumuste tekkimise kaudu. Head lugemist!