Vananevas ühiskonnas aina rohkem pööratakse tähelepanu dementsusele – aga mis siis, kui vastus peitub meie unenägudes? Teadlased on ammu uurinud une-EEG-d kui võimalikku tööriista kognitiivsete häirete prognoosimiseks, kuid nüüd on mängu tulnud tehisintellekt! Uuringus analüüsiti AI abil 281 naise EEG-sid ja 5-aastase vahega tehtud kognitiivseid teste ning tervelt 77% täpsusega suutis tarkvara ennustada dementsuse arengut! Töö autorid usuvad, et une-EEG võiks olla taskukohane ja mitteinvasiivne vahend dementsuse käsitluses.

USA-s tuvastati mitu inimeste nakatumist veise H5N1 gripiviirusega (linnugripp), mis tekitas muret selle võimaliku ülekande pärast veistelt inimesele või isegi inimeselt inimesele. Uuring näitas, et üksik mutatsioon veise H5N1 viiruses võimaldab sellel inimesi nakatada. Koos teise mutatsiooniga suureneb nakatumisvõime. Need avastused toovad esile kiirelt arenevate viirusmutatsioonide ohu ja rõhutavad pideva viiruste jälgimise olulisust, et ennetada võimalikke epideemiaid.

Teadlased testisid erinevaid masinõppe algoritme insuldi raskusastme määramiseks, kasutades NIHSS-i (National Institutes of Health Stroke Scale) ja RACE-i (Rapid Arterial Occlusion Evaluation) skoore. Kõige suurema täpsusega masinõppe mudel suutis määrata insuldi raskusastme NIHSS skoori 91.19% täpsusega ja RACE-i 92.68% täpsusega. Teadlase arvavad, et masinõppe mudelid saavad tulevikus tähtsaks arsti abivahendiks insuldi raskusastme määramisel.

Üliõpilased kogevad erinevaid akadeemilisi ja psühholoogilisi muutusi, mis muudavad nad vastuvõtlikumaks vaimsetele probleemidele, nagu depressioon ja enesevigastamine. Uurides, kuidas õppetööga toimetulek mõjutab vaimset tervist, on teadlased jõudnud järeldusele, et: Toimetulek, akadeemiline stress, vaimne tervis ja inimsuhted moodustavad ühtse terviku. Õppetööga toimetulek on tihedalt seotud akadeemilise stressiga, mis omab suurt mõju vaimsele tervisele. Tugevamad inimsuhted vähendavad akadeemilise stressi negatiivset mõju vaimsele tervisele.

Inimese vananemisel mängivad olulist rolli nii geneetika kui ka keskkonnategurid. Artikli eesmärk oli kvantifitseerida, kui suurt mõju avaldavad keskkond (eksposoom) ja geneetika vananemisele ja enneaegsele suremusele. Ühendkuningriigi biopanga andmete analüüs näitas 25 sõltumatut keskkonnategurit, mis on seotud suremuse ja vananemisega. Eksposoom selgitas täiendavalt 17% suremuse varieeruvusest, samas kui polügeensed riskiskoorid selgitasid alla 2%. Geneetika omab suuremat mõju dementsuse, rinna-, eesnäärme- ja pärasoolevähi esinemissagedusele. Eksposoom omab suuremat mõju kopsu-, südame- ja maksahaiguste esinemissagedusele, viidates keskkonna olulisele rollile nende haiguste kujunemisel.

Uuring näitab, et kiirenenud vananemine on seotud ALS-i raskusastme ja tööalaste ALS-i riskidega. Need leiud võivad avada uusi võimalusi ALS-i ja potentsiaalselt muude neurodegeneratiivsete haigustega patsientide kliinilises hoolduses, kus vere epigeneetiline vananemine võib aidata kaasa kliiniliste otsuste tegemisele. Biomarkeripõhise patsientide stratifikatsiooni vajadus muutub ilmsemaks, pidades silmas hiljutist nihet ALS-i täppismeditsiinile, mis näeb ette täiustatud geeniteraapia meetodite biomarker-juhitud manustamise erinevatele patsiendirühmadele.

Fosfolipiidide nanoemulsioonil põhinev silmalubrikant näitab lootust kuiva silma haiguste ravis.​ Uuringus, kus osales 70 inimest kuiva silma haigusega, katsetati fosfolipiidide nanoemulsioonil põhineva silmalubrikanti. Uuringu tulemused näitasid, et fosfolipiidide nanoemulsioonil põhineva silmatilkade kasutamine kaks korda päevas leevendas kuiva silma haigusega seotud sümptomeid.

Teadlased leidsid, et kalorite piiramine ja vahelduv paastumine pikendab hiirte eluiga, mis pikenes proportsionaalselt piirangute ulatuslikkusele. Leiti, et 40%-line kaloripiirang avaldas kõige tugevamat eluiga pikendavat mõju, kuid tõi kaasa lihasmassi vähenemise ja immuunsüsteemi võimekuse languse. Uuringu tulemused viitavad, et toitumise piiramine teeb enamat, kui lihtsalt tasakaalustab rasvumise negatiivseid mõjusid. Eeldatakse, et sarnane mõju avaldub ka inimestes.

Inimese papilloomviiruse (HPV) kandlus on peamiseks emakakaelavähi tekke põhjuseks. Emakakaela vähk on maailmas günekoloogilistest vähkidest neljandal kohal haigestumise ja suremuse osas. Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis emakakaelavähi ära hoidmiseks. Praegune HPV vastane vaktsiin on profülaktiline, kuid kliinilises uurmisjärgus on terapeutilised vaktsiinid, mille eesmärk oleks ravida juba olemasolevaid HPV infektsioone ning ka vähieelseid seisundeid ja HPVst tingitud vähke. HPV terapeutilist vaktsiini saab ka kasutada koos traditsiooniliste ravimeetodidega nagu kirurgiline ravi, kiiritusravi ja keemiaravi. Kuigi olemaolevad HPV vaktsiinid on märkimisväärselt vähendanud HPV infektsioonist tingitud haigestumist ja emakakaelavähki, on arengumaades raskusi ka selle profülaktilise vaktsiini kättesaadavusega ja seega on igati tervitatav ravivaktsiini arendamine.

Viimastel aastakümnetel on ülekaalulisus toonud USAs kaasa suure tervishoiukriisi. Teadlased uurisid Ameerika Ühendriikides aastatel 1990-2021 haigestumust ülekaalulisusse ning rasvumisse ja selle põhjal prognoosisid haigestunute arvu aastaks 2050. 2021. aastal oli USAs ülekaalus või rasvunud umbes 15.1 miljonit last, 21.4 miljonit noorukit ja 172 miljonit täiskasvanut. Kui sellised trendid jätkuvad, arvavad teadlased, et 2050. aastaks on lisaks 3.33 miljonit last, 3.41 miljonit noorukit ja 41.4 miljonit täiskasvanut ülekaalulised või rasvunud. See tähendaks, et Ameerika Ühendriikides on üks kolmest noorukist (vanuses 15-24) ning kaks kolmest täiskasvanust (vanuses 25+) aastaks 2050 ülekaalus. Uuring toob esile, et rasvumisepideemia pidurdamiseks on vajalikud rahvatervise reformid, mis keskenduksid just laste ja noorukite ülekaalulisuse ennetamisele.

​Kella keeramine kevadel ja sügisel mõjutab meie und ja heaolu enam, kui arvata võiks! Kuigi sügisel võib tunduda, et saame lisatunni und, toob see tegelikult endaga kaasa segaduse meie bioloogilistes kellades, mis võib tekitada unehäireid ja väsimust. Uuring toob esile, et see muutus mõjutab meie tervist ka pikaajaliselt, mistõttu on hakatud toetama kella keeramise kaotamist.

Kanada teadlased uurisid koffeiini mõju auditoorset tähelepanu nõudva ülesande täitmisel, andes osalejatele 200mg koffeiini sisaldavat nätsu või tavalist nätsu platseebona. Tulemused näitasid, et kofeiini tarbinutel oli märkimisväärselt suurenenud tähelepanuvõime, parem sooritus ülesande täitmisel ning positiivsem meeleolu. Seega, kofeiini tarbimine võib parandada tähelepanuvõimet, vähendada mõtete uitamist ning meeltesegadust, kuid kofeiini farmakokineetika varieerub inimeste vahel ning ei pruugi igaühel samasuguseid efekte anda.