Värske New England Journal of Medicine’is avaldatud suur randomiseeritud uuring (526 patsienti) võrdles kolme raviviisi ägeda Achilleuse kõõluse rebendi korral: mittekirurgilist ravi, avatud operatsiooni ja minimaalselt invasiivset operatsiooni. 12 kuu möödudes ei olnud patsientide funktsioonis ega enesetundes olulist erinevust sõltumata ravimeetodist. Teisisõnu: operatsioon ei andnud paremat lõpptulemust kui mittekirurgiline ravi. Uuesti rebenemine oli sagedasem mittekirurgilise ravi korral (6,2%). Mõlemas operatsioonigrupis oli uue rebendi risk väga madal (0,6%). Närvikahjustusi esines rohkem minimaalselt invasiivse operatsiooni järel. Mida see tähendab praktikas? Teadus liigub tasakaalustatuma otsustamise suunas. Kui varasemalt peeti operatsiooni sageli kindlamaks valikuks, siis tänane kvaliteetne tõendus näitab, et funktsionaalse taastumise mõttes ei ole operatsioon ülekaalukalt parem. Ravivalik sõltub nüüd rohkem individuaalsest eesmärkidest ja riski hindamisest: Kas olulisem on võimalikult väike uuesti rebenemise risk või soov vältida operatsiooniga seotud tüsistusi?

2023. aastal Itaalia Pisa ülikooli teadlased uurisid maania sündroomi seoselikust neurodegeneratiivsete haigustega, nagu Alzheimeri tõbi (AD), vaskulaarne dementsus (VaD) ja frontotemporaalne dementsuse (FTD). Uurimusel järeldati, et maania sümptomid viitavad Alzheimeri tõve arengule ning sümptomid, kas kaasnevad frontotemporaalse dementsuse kognitiivse kahjustusega või eelnevad sellele. Lisaks väljendub vaskulaarse dementsuse puhul maania sümptomite ja kognitiivse languse vahel suur ajaliselt varieeruv seos. Madalad doosid liitiumisoolasid võivad avaldada neuroprotektiivset toimet AD-ga patsientidel.

Uuringud näitavad, et kolme tunni jooksul enne magamaminekut õpitu jääb paremini ja kauemaks meelde, kui hommikul õpitud ja päeva otsa “kinnistunud” teadmised. Kui ärkvel olekus on inimene kogu aeg valmis uusi teadmisi vastu võtma ja neid aktiivselt töötlema, siis magades on inimene teadvuseta ning aju uut infot ei saa. Seda rahulikku, väliste stiimuliteta aega kasutab aju mälu konsolideerimiseks ehk nõrgemate mälestuste püsivamaks muutmiseks. Seetõttu osutub eriti kasulikuks õhtuti õppimine: kui lõpetame magamise näol uue info vastuvõtmise ja selle töötlemise, jõuab tekkida vähem interferentsi õpitud informatsiooni ning peale õppimist tekkinud mälestuste vahel. Nii on ajul une ajal parimad tingimused kinnistada mälestusi just enne magamaminekut toimunust, sealhulgas äsja õpitud teadmistest.

Hiina teadlaste poolt läbi viidud meta-analüüsist on välja tulnud, et ekraanipõhise istuva eluviisiga inimestel on depressiooni haigestumise šanss 28% kõrgem kui kontrollgruppides.😞 Kuueteistkümnes uuringus üheksateistkümnest on võrreldud ka ekraaniaega, mis näitasid, et juba 2 tunnine ekraaniaeg tõstab depressiooni haigestumise šansse 48% võrra. Meta-analüüsi põhjal avastati, et uuritud naiste seas mõjutab ekraanipõhine istuv eluviis vaimse tervise probleemide teket palju rohkem kui uuritavate meeste seas, kellel mingit seost ei leitud.⏱🙅‍♀️

Kanadas uuriti perimenopausis naistele tehtud bilateraalse salpingo-ooforektoomia (kahepoolse munasarja ja munajuha eemaldamine) mõju oiumusagara halli aine mahule ja äratundmismälule. Munasarjade ja munajuhade eemaldamine enne menopausi suurendavad haigetumisriski näiteks hilise algusega Alzheimeri tõvesse ja Parkinsoni tõvesse. Lisaks on riskiks kiirendatud kognitiivsete võimete langus ning suurem Alzheimeri tõvega seotud neuropaatia teke. Teadlased leidsid, et munasarjade ja munajuhade eemaldamine vähendab tagumise hippokampuse mahtu ning suurendab hallaine mahtu peririnaalses ning anterolateraalses entorinaalses kooreosas ehk piirkondades, kus Alzheimeri tõve puhul toimuvad varaseimad atrofeerumised. Uuriti ka naiste äratundmismälu (recognition memory) ning tulemused näitasid, et bilateraalse salpingo-ooforektoomia saanud naised tuginesid äratundmisel rohkem familiaarsusele kui päris meenutustele. Uuring toob välja, et munasarjahormoonidel võib olla selge mõju mediaalse oimusagara struktuuri kujundamisele ja mahule ning nende mõjusid tuleks arvestada varjase Alzheimeri tõve staadiumi tuvastamisel.

Inimese vananemisel mängivad olulist rolli nii geneetika kui ka keskkonnategurid. Artikli eesmärk oli kvantifitseerida, kui suurt mõju avaldavad keskkond (eksposoom) ja geneetika vananemisele ja enneaegsele suremusele. Ühendkuningriigi biopanga andmete analüüs näitas 25 sõltumatut keskkonnategurit, mis on seotud suremuse ja vananemisega. Eksposoom selgitas täiendavalt 17% suremuse varieeruvusest, samas kui polügeensed riskiskoorid selgitasid alla 2%. Geneetika omab suuremat mõju dementsuse, rinna-, eesnäärme- ja pärasoolevähi esinemissagedusele. Eksposoom omab suuremat mõju kopsu-, südame- ja maksahaiguste esinemissagedusele, viidates keskkonna olulisele rollile nende haiguste kujunemisel.

Uuring näitab, et kiirenenud vananemine on seotud ALS-i raskusastme ja tööalaste ALS-i riskidega. Need leiud võivad avada uusi võimalusi ALS-i ja potentsiaalselt muude neurodegeneratiivsete haigustega patsientide kliinilises hoolduses, kus vere epigeneetiline vananemine võib aidata kaasa kliiniliste otsuste tegemisele. Biomarkeripõhise patsientide stratifikatsiooni vajadus muutub ilmsemaks, pidades silmas hiljutist nihet ALS-i täppismeditsiinile, mis näeb ette täiustatud geeniteraapia meetodite biomarker-juhitud manustamise erinevatele patsiendirühmadele.

Fosfolipiidide nanoemulsioonil põhinev silmalubrikant näitab lootust kuiva silma haiguste ravis.​ Uuringus, kus osales 70 inimest kuiva silma haigusega, katsetati fosfolipiidide nanoemulsioonil põhineva silmalubrikanti. Uuringu tulemused näitasid, et fosfolipiidide nanoemulsioonil põhineva silmatilkade kasutamine kaks korda päevas leevendas kuiva silma haigusega seotud sümptomeid.

Teadlased leidsid, et kalorite piiramine ja vahelduv paastumine pikendab hiirte eluiga, mis pikenes proportsionaalselt piirangute ulatuslikkusele. Leiti, et 40%-line kaloripiirang avaldas kõige tugevamat eluiga pikendavat mõju, kuid tõi kaasa lihasmassi vähenemise ja immuunsüsteemi võimekuse languse. Uuringu tulemused viitavad, et toitumise piiramine teeb enamat, kui lihtsalt tasakaalustab rasvumise negatiivseid mõjusid. Eeldatakse, et sarnane mõju avaldub ka inimestes.

Uni on üks väheseid kergesti muudetavaid tegureid, millega saame oma immuunsüsteemi toetada, erinevalt vanusest, soost või kehakaalust, mida ei saa nii kiiresti mõjutada. Juba 2002. aasta uuringus leiti, et inimestel, kes magasid halvasti enne gripivastast vaktsineerimist, oli 10 päeva pärast poole vähem antikehasid võrreldes kontrollrühmaga. Huvitav on see, et 2023. aasta metaanalüüsi kohaselt ei leitud tugevat korrelatsiooni, kui uuringus tugineti vaid inimeste endi hinnangule oma une kestuse kohta. Kuid kui und mõõdeti objektiivselt seadmetega, tuli välja tugev seos (ES = 0,79) antikehade vähenemisega. Seos oli eriti märkimisväärne meestel (ES = 0,93), samas kui naiste puhul oli tulemus varieeruvam, mis võib olla seotud östrogeeni immuunsüsteemi toetava mõjuga. Teadlaste sõnul on magamatusest tingitud immuunvastuse langus võrreldav immuunsüsteemi 10-aastase vananemisega. Seega, kui soovid vaktsiinist maksimaalset kasu, on piisav uni (7–8 tundi) kõige lihtsam ja tasuta "bioloogiline häkk" oma tervise kaitseks.

Arstid on pikka aega võidelnud agressiivse rinnavähiga, mida põhjustavad HER2-mutatsioonid. Selle vähivormi kurja juur peitub raku pinnal asuvates HER2-retseptorites. Vähirakkudel on neid retseptoreid pinnal ebanormaalselt palju, mis saadab rakule pideva ja tugeva käskluse jagunemiseks, sundides kasvajat kontrollimatult ja kiiresti kasvama. ​ Senised ravimid olid aga sageli liiga ebatäpsed. Need ründasid küll kasvajat, kuid kahjustasid ka terveid rakke (põhjustades patsientidel rasket kõhulahtisust ja tugevat nahalöövet). Seetõttu olid arstid sunnitud ravimi doose vähendama, mis aga ei lasknud vähirakke enam piisavalt tõhusalt hävitada. ​ Lahendus tuli Silicon Valley laboritest. Iambic Therapeuticsi loodud uus molekul omab varasematega võrreldes enam kui 1000-kordset selektiivsust! 🎯 See tähendab, et ravim eristab vähirakke tervetest kudedest äärmise täpsusega, jättes terved koed (ja EGFR retseptorid) puutumata. ​ Hetkel on see uus ravim nimega IAM1363 juba kliinilistes uuringutes ja annab lootust seal, kus vanad ravimid enam ei toiminud.

19 Hiina linnast osales 421 linnaelanikku, et uurida seoseid toataimede kasvatamise, vaimse heaolu ja meeleteadlikkuse (mindfulness’i) vahel 🪴. Selgus, et inimesed, kes regulaarselt toataimede eest hoolitsevad, olid parema vaimse enesetundega ja kõrgema mindfulness’i tasemega kui need, kes taimi ei kasvata. Lisaks leiti, et mida rohkem taimi kellelgi oli, mida rohkem aega nendega tegelemisele kulus ning mida kauem aastaid on nad taimekasvatajad olnud, seda tugevam oli seos parema heaolu, suurema rahulolu ja tugevama loodusega seotuse tundega 🌱. Tulemused viitavad, et igapäevane kontakt toataimedega võib olla lihtne ja madala kuluga viis toetada vaimset tervist tihedalt asustatud linnakeskkonnas 🐛.

Uuringud näitavad, et regulaarsed füüsilised tegevused, eriti aeroobsed treeningud, aitavad noortel paremini keskenduda, mälu kasutada ja impulsside üle kontrolli hoida. Treening 3 korda nädalas 30–60 minutit parandab aju töövõimet ja muudab õppimise lõbusamaks. Liigu rohkem ja tunne, kuidas su aju muutub kiiremaks ja targemaks!

Uuringus käsitleti, kuidas isikupärastatud telefoninõustamine ja sõnumite saatmine võivad tõhusamalt toetada suitsetamisest loobumist. Tulemused näitasid, et isikupärastatud lähenemine andis paremaid tulemusi, aidates rohkematel osalejatel suitsetamisest loobuda, võrreldes traditsioonilise nõustamisgrupiga. Mobiilse tehnoloogia rakendamine suitsetamisest loobumise protsessis suurendas pikaajalise loobumise tõenäosust ja vähendas tagasilanguse riski. Uuring toob esile mobiilse tehnoloogia potentsiaali pakkuda isikupärastatud ja tõhusat tuge suitsetamisest loobumiseks.

Inimese papilloomviiruse (HPV) kandlus on peamiseks emakakaelavähi tekke põhjuseks. Emakakaela vähk on maailmas günekoloogilistest vähkidest neljandal kohal haigestumise ja suremuse osas. Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis emakakaelavähi ära hoidmiseks. Praegune HPV vastane vaktsiin on profülaktiline, kuid kliinilises uurmisjärgus on terapeutilised vaktsiinid, mille eesmärk oleks ravida juba olemasolevaid HPV infektsioone ning ka vähieelseid seisundeid ja HPVst tingitud vähke. HPV terapeutilist vaktsiini saab ka kasutada koos traditsiooniliste ravimeetodidega nagu kirurgiline ravi, kiiritusravi ja keemiaravi. Kuigi olemaolevad HPV vaktsiinid on märkimisväärselt vähendanud HPV infektsioonist tingitud haigestumist ja emakakaelavähki, on arengumaades raskusi ka selle profülaktilise vaktsiini kättesaadavusega ja seega on igati tervitatav ravivaktsiini arendamine.

Viimastel aastakümnetel on ülekaalulisus toonud USAs kaasa suure tervishoiukriisi. Teadlased uurisid Ameerika Ühendriikides aastatel 1990-2021 haigestumust ülekaalulisusse ning rasvumisse ja selle põhjal prognoosisid haigestunute arvu aastaks 2050. 2021. aastal oli USAs ülekaalus või rasvunud umbes 15.1 miljonit last, 21.4 miljonit noorukit ja 172 miljonit täiskasvanut. Kui sellised trendid jätkuvad, arvavad teadlased, et 2050. aastaks on lisaks 3.33 miljonit last, 3.41 miljonit noorukit ja 41.4 miljonit täiskasvanut ülekaalulised või rasvunud. See tähendaks, et Ameerika Ühendriikides on üks kolmest noorukist (vanuses 15-24) ning kaks kolmest täiskasvanust (vanuses 25+) aastaks 2050 ülekaalus. Uuring toob esile, et rasvumisepideemia pidurdamiseks on vajalikud rahvatervise reformid, mis keskenduksid just laste ja noorukite ülekaalulisuse ennetamisele.

​Kella keeramine kevadel ja sügisel mõjutab meie und ja heaolu enam, kui arvata võiks! Kuigi sügisel võib tunduda, et saame lisatunni und, toob see tegelikult endaga kaasa segaduse meie bioloogilistes kellades, mis võib tekitada unehäireid ja väsimust. Uuring toob esile, et see muutus mõjutab meie tervist ka pikaajaliselt, mistõttu on hakatud toetama kella keeramise kaotamist.

Kanada teadlased uurisid koffeiini mõju auditoorset tähelepanu nõudva ülesande täitmisel, andes osalejatele 200mg koffeiini sisaldavat nätsu või tavalist nätsu platseebona. Tulemused näitasid, et kofeiini tarbinutel oli märkimisväärselt suurenenud tähelepanuvõime, parem sooritus ülesande täitmisel ning positiivsem meeleolu. Seega, kofeiini tarbimine võib parandada tähelepanuvõimet, vähendada mõtete uitamist ning meeltesegadust, kuid kofeiini farmakokineetika varieerub inimeste vahel ning ei pruugi igaühel samasuguseid efekte anda.

Kliinilise toitumise ajakirjas publitseeritud 64 kohortuuringu metaanalüüsist, mis haaras rohkem kui 3.5 miljonit uuritatavat, on välja tulnud, et kiudainete suurenenud päevane tarbimine vähendab suremust. Täpsemalt, see vähendas kõikide põhjuste suremust 23% võrra, kardiovaskulaarhaigustega seotud suremust 26% võrra ja vähiga seotud suremust 22% võrra. Samas on tähele pandud, et veeslahustamatute kiudainete tarbimisel oli tugevam mõju suremuse vähendamises, kui veeslahustuvate kiudainete tarbimisel.

💤Unepuudus ja halb uni vähendavad oluliselt meeste hormoonide taset. Juba nädal une piiratusega 5 tunnini ⏰võib testosterooni taset langetada 10–15 %. Kroonilise une puuduse korral häirub selle ööpäevarütm, väheneb libiido ja energia. Unepuudus tõstab kortisooli – stressihormooni taset 15–25 %, mis omakorda pärsib testosterooni tootmist. Alla 6-tunnine uni suurendab ka kogu suremuse riski💀 umbes 12 %. Seetõttu ei ole kvaliteetne 7–9-tunnine uni lihtsalt puhkus, vaid alus normaalsetele hormonaalsetele protsessidele ja meeste tervisele🌃.

Uuringus osales üle tuhande inimese, et uurida seoseid füüsilise aktiivsuse, Alzheimeri tõvega seotud vere biomarkerite ja kognitiivse võimekuse vahel. Selgus, et rohkem liikuvad inimesed olid parema mälu ja mõtlemisvõimega ning nende veres oli vähem Alzheimeri haigusele viitavaid muutusi. Mõju oli eriti tugev vanematel ja juba kognitiivsete probleemidega inimestel. Tulemused viitavad, et liikumine võib aidata aeglustada vaimse võimekuse langust.

Uudised prekliinilisest maailmast! Mesfin jt on selle aasta aprillis välja arendanud vereringesse süstitavaid valgusarnaseid sünteetilisi polümeere (ingl. protein-like polymers, PLP), mis oluliselt pehmendavad kardiomüotsüütide oksüdatiivset ja põletikulist koekahjustust pärast südameinfarkti. Polümeerid aitavad säilitada Nrf2 (raku kaitsesüsteeme võimendav transkriptsioonifaktor) taset ja takistavad selle antagonismi Keap1 faktori poolt. Pikad polümeerid saavutavad seda Nrf2-te imiteerides: need on kaetud selle faktori kindla kõrvalahela koopiatega, mis "ummistavad" Keap1 valkude sidumiskohti ning jätavad alles rohkem sidumata Nrf2-te, mis tugevalt aktiveerib antioksüdatiivseid ja toksiinivastaseid süsteeme. Infarkti rotimudelites lokaliseerib süsteemselt annustatud

Vananevas ühiskonnas aina rohkem pööratakse tähelepanu dementsusele – aga mis siis, kui vastus peitub meie unenägudes? Teadlased on ammu uurinud une-EEG-d kui võimalikku tööriista kognitiivsete häirete prognoosimiseks, kuid nüüd on mängu tulnud tehisintellekt! Uuringus analüüsiti AI abil 281 naise EEG-sid ja 5-aastase vahega tehtud kognitiivseid teste ning tervelt 77% täpsusega suutis tarkvara ennustada dementsuse arengut! Töö autorid usuvad, et une-EEG võiks olla taskukohane ja mitteinvasiivne vahend dementsuse käsitluses.

USA-s tuvastati mitu inimeste nakatumist veise H5N1 gripiviirusega (linnugripp), mis tekitas muret selle võimaliku ülekande pärast veistelt inimesele või isegi inimeselt inimesele. Uuring näitas, et üksik mutatsioon veise H5N1 viiruses võimaldab sellel inimesi nakatada. Koos teise mutatsiooniga suureneb nakatumisvõime. Need avastused toovad esile kiirelt arenevate viirusmutatsioonide ohu ja rõhutavad pideva viiruste jälgimise olulisust, et ennetada võimalikke epideemiaid.

Teadlased testisid erinevaid masinõppe algoritme insuldi raskusastme määramiseks, kasutades NIHSS-i (National Institutes of Health Stroke Scale) ja RACE-i (Rapid Arterial Occlusion Evaluation) skoore. Kõige suurema täpsusega masinõppe mudel suutis määrata insuldi raskusastme NIHSS skoori 91.19% täpsusega ja RACE-i 92.68% täpsusega. Teadlase arvavad, et masinõppe mudelid saavad tulevikus tähtsaks arsti abivahendiks insuldi raskusastme määramisel.

Üliõpilased kogevad erinevaid akadeemilisi ja psühholoogilisi muutusi, mis muudavad nad vastuvõtlikumaks vaimsetele probleemidele, nagu depressioon ja enesevigastamine. Uurides, kuidas õppetööga toimetulek mõjutab vaimset tervist, on teadlased jõudnud järeldusele, et: Toimetulek, akadeemiline stress, vaimne tervis ja inimsuhted moodustavad ühtse terviku. Õppetööga toimetulek on tihedalt seotud akadeemilise stressiga, mis omab suurt mõju vaimsele tervisele. Tugevamad inimsuhted vähendavad akadeemilise stressi negatiivset mõju vaimsele tervisele.