Autor: Mari Perens
Keskkonnatervise töögrupp alustas oma aastat kõige paremal võimalikul moel – Maarjamõisa mõisahoone köögis vahva seltskonnaga kokates. Tegu oli Rebasehüppe raames korraldatud töögruppi tutvustava üritusega, mille mõte oli rebasekutsikaid meie sekka meelitada ning neile töögrupi- ja teadliku toitumise projekti liikmeid esitleda. Pole kindel, kas mõisahoone köögis on kunagi korraga nii palju kokkajaid korraga olnudki, kuid häid lambaid mahub palju ühte lauta ning üheskoos valmis mõnus taimne lasanje.
Keskkonnateadlik kokkamine Rebasehüppel. Foto: Mari Perens
Varsti sai jälle kokata, sest juba mihklikuu lõpus õpetati Tartu Loodusmajas välja uus punt teadliku toitumise lektoreid. Koos valmistasime pühapäeva hommikul mitmekesise brunch’i – takod erinevate määrete ja lisanditega, spinatipannkoogid, samuti nii chia- kui šokolaadipudingud. Peale kehakinnitust kuulasime koolituse teoreetilist osa: toitumisnõustaja Triin Muiste haris meid tasakaalustatud toitumise teemadel ning meie koostööpartner Silja Kana Eestimaa Looduse Fondist rääkis Liha- ja Kalafoorist. Tublid lektorid annavad praegugi koolides töötube!
Teadliku toitumise lektorite koolitus. Foto: Andra-Helena Toomet
Kokkamine mõneks ajaks pausile pandud, tundsid keskkonnatervise töögrupi liikmed tungi natuke vabas õhus liikuda ja ka akadeemilistest pingutustest pead tuulutada. Mõeldud-tehtud – haarasime kampa sõbrad spordigrupist ning võtsime ette rattamatka. Kuid nagu Eestis ikka, ei olnud ilmataat just armuline ja kostitas rattureid tugeva vihma ja tuulega. Matkalised ei olnud küll pehmest puust, kuid tunnistasid siiski ilmataadi ülemvõimu ja otsustasid käigupealt lühema teekonna kasuks. Kohale jõudes pandi katlad tulele ning valmistati lõkkeplatsi katuse all raamenit. Ajapikku halastas ka ilmataat ning näitas teelistele päikest, jalutuskäik peatuspaigas ning tagasisõit möödusid viperusteta.
Rattamatk. Fotod: Mari Perens
Koostöö teiste töögruppidega jätkus. Seekord ühendati jõud rahvatervise entusiastidega ning õpiti rohkem tsöliaakia kui haiguse ning tsöliaakiapatsientide eluolude kohta üritusel „Ma ei julge sellest oma arstile rääkida: Tsöliaakia”. Seminari viis läbi Eesti Tsöliaakia Selts, kes oli osalejatele kohale toonud ka gluteenivaba head-paremat, mis aitas näljastel tudengitel aimu saada tsöliaakiahaige toidulauast.
Ma ei julge sellest oma arstile rääkida: Tsöliaakia. Fotod: Lysandra Lippa
Uuel semestril uue hooga, asus keskkonnatervis lahkama maailma hakkamasaamist kliimaprobleemidega – küünlakuu alguses toimus üritus „Käisin kooli ajal Kersti Kaljulaidiga Dubais??? ehk COP kliimakonverentsi järelkaja”. Meie oma toitumise projekti juht Anna Celine on hetkel Eesti kliima noordelegaat, seega oli suurepärane võimalus kuulda nii konverentsist endast, noorte osalusest otsuste tegemisel kui ka sellest, kuidas ta tõepoolest kooli ajal Kersti Kaljulaidiga Dubaisse sattus. COP kliimakonverentsi telgitaguseid avas veebiteel Eesti pealäbirääkija Reet Ulm, Eesti noordelegaatide tegemistest pajatasid Euroopa Nõukogu noordelegaat Henry Kask ning EAÜS-i WHO noordelegaadi projekti assistent Annika Õunapuu.
„Käisin Kersti Kaljulaidiga kooli ajal Dubais??? ehk COP kliimakonverentsi järelkaja” Fotod: Mari Perens, Anna Celine Kraus
Kevade hakul jõuti lõpule ka ettevõtmisega, millega oli alustatud juba sügise lõpus – tiim ettevõtlikke töögrupi liikmeid sai valmis Planetary Health Report Card’i ehk täidetud rahvusvaheliselt tunnustatud mõõdustiku meditsiiniõppekava planetaarse tervise teemade integreerituse ning üleüldse ülikooli jätkusuutlikkuse hindamiseks. Nagu Report Cardile või tunnistusele kohane, anti ülikoolidele üle kogu maailma kogutud punktidele vastavalt välja ka hinded. Tartu Ülikool sai napilt hindeks koolipoisi kolme ehk D+, see tähendab, et mitmes vallas on pingutused tublid, aga heaks tulemuseks jääb veel vajaka. Loe rohkem SIIT.
Planetary Health Report Card’i esimene koosolek. Foto: Annika Alavere
Keskkonnatervise teemasid meditsiiniõppekavas käsitlesime ka Maailmakohvikus hambaarsti ja planetaartervise spetsialisti Ave Põlluga, arutelu kandis pealkirja „Kas tulevased arstid on kliimamuutusteks valmis?”. Lühike vastus laua põhiküsimusele on „ei”, seetõttu lahkasime erinevaid võimalusi selle probleemi parandamiseks. Leidsime, et keskkonna-planetaartervise teemad on tegelikult seotud pea iga erialaga, seega võiks neid mainida pigem tihti ja killukaupa, kui palju ühekorraga. Tundsime, et ka elulised seosed ning case study stiilis lähenemine võiksid kasuks olla – kas teadsid, et näiteks õhusaastest pärinevad osakesed suurusega 2,5 mikromeetrit on täpselt parajalt suured, et kopsukapillaarist läbi mahtuda?
Maailmakohvik. Fotod: Gerli Rehkalt
Paaril korral jõudsime koostööd teha ka KKTT õppeainest mõnele tuttava professori Hans Orruga. Oktoobris jagasid paar töögrupi liiget Stockholmis keskkonna- ja tervise konverentsil mikrofone (ja said seetõttu ka konverentsi kuulata!), veebruari algul luges Anna Celine sisse enda ja Mari koostatud veebiloengu keskkonnateadlikust toitumisest uhiuude valikainesse „Kestlik tervis”. Nädalal enne kevadist üldkoosolekut õpiti viies Tartu põhikoolis pestitsiidide ja nende mõju kohta tervisele, sest töögrupijuht ning üks töögrupi liige käisid oma koolitundide vahel õpilastega nendel teemadel arutamas.
Õppeaine „Kestlik tervis” loengu salvestus. Foto: Mari Perens
Hooaja lõpetasime sarnaselt, nagu alustasime – keskkonnateadlikult kokates. Seda tegime Keskkonnanädala raames meile juba armsaks saanud Tartu Loodusmajas, suurepäraste Marta ja Karli juhendamisel. Valmistasime toitu esivanematest inspireeritult, tegime tangu-köögiviljasuppi, haputainast lamesaia ning saiale erinevaid määrdeid. Kes tahtis, sai koju kaasa ka juuretist, enda tarbeks saia või leiva küpsetamiseks.
Keskkonnanädal. Fotod: Anna Celine Kraus
Ei saa unustada koosolekuid ja tikse, toimunud ja ka lõpuks korraldamata jäänud üritusi ning Maarjamõisa ja Pepleri ruumi koristamistalguid, kuid kõige kirjapanemiseks peaks pikendama seda juba praegugi Schmidti füsioloogia õpiku pikkust memuaari.
Suured tänud kõigile töögrupi liikmetele ning eriti ürituste korraldustiimidele, ilma teieta ei oleks kõike seda toimunud! Mina siinkohal lõpetan ning annan teatepulga järgmisele töögrupi juhile, kellele soovin tuult purjedesse, teistele aga keskkonnateadlikke valikuid ja suurepärast sessi!