Autor: Keitlin Pirn
Fotod: erakogu
Augustikuu alguses toimus järjekordne IFMSA (International Federation of Medical Students’ Associations) peaasamblee. Seekord toimus üritus eestlaste jaoks vägagi eksootilises sihtkohas – Indias. Seega 1.-7. augustini 2023 veetsime neljakesi väga tegusad seitse päeva kirevas suurlinnas Delhis. Nädala jooksul saime osaleda nii peaassamblee raames toimunud koolitustel kui ka plenaariumitel. Mina esindasin EAÜSi SCOPE ehk kliinilise välisvahetuse sessioonidel. Eesti delegatsiooni kuulusid veel Egert Hiie (SCORA), Annika Õunapuu (NMO management) ja Annika Alavere (President’s sessions). Nende inimestega reisiks veel iga kell ükskõik kuhu! Ausalt!
Indiasse saabumine
Kui teised delegatsiooni liikmed said Indiasse reisida üheskoos, siis minu Delhisse jõudmise teekond oli omaette seiklus. Nimelt olin juulikuus lõpetamas oma kliinilist välisvahetust Lõuna-Ameerikas ning lendasin sealt otse Indiasse. Ca 17 000 km läbimiseks kulus mul umbes kaks päeva, kuid pean olema tänulik selle üle, et lennureisid kulgesid probleemideta. Samas ei olnud ma üldse valmis selleks, mis mind Indias ees ootas. Kohaliku aja järgi jõudsin riiki umbes kell kolm öösel, aga ajavahe ja pika reisi tõttu ma tegelikult hilist kellaaega väga ei tajunudki. Ime läbi leidsin lennujaama parklas ligikaudu 100 valge auto seest ka oma Uberi üles ja hakkasin siis hotelli poole sõitma. Olude sunnil pidin istuma esiistmel ja ausalt öeldes tekkis suur tahtmine kogu tee kinniste silmadega kulgeda. India sõidukultuur on ikka paras puder ja kapsad ning etteruttavalt võin öelda, et reisi jooksul sattusin ka ühte bussiavariisse. See selleks. Siiski oli pisut imelik, kui vabalt võttis olukorda minu Uberi juht. Sõidu vältel jõudis ta ära rääkida mulle kogu oma eluloo ning napilt oleks ta mind lubanud naiseks oma Austraalias elavale vanemale vennale. Hotelli jõudes sujus kõik õnneks peaaegu normaalselt ning siis jäin oma Eesti sõpru ootama.
Avatseremoonia ja „sotsiaalprogramm”
Kui olime kogu delegatsiooniga end lõpuks hotelli sisse registreerinud, oli aeg esimesteks tähtsateks üritusteks. Toimus esimene plenaarium ning pärast seda oli aeg uhkeks avatseremooniaks. Viimase raames tutvustati ürituse korraldajaid ja IFMSAs tähtsamatel postitsioonidel olevaid inimesi. Lõpuks suundusime entusiastlikult sööma India köögi hõrgutisi, kuid nädala lõpuks sain tõelise riisi ja kana üledoosi ning seda artiklit kirjutades ei ole mul nimetatud toidu vastu enam eriti sõbralikke tundeid. Pärast avatseremooniat pidanuks toimuma sotsiaalprogramm, mis lõpuks seisnes selles, et 40 inimest istusid ringis ja rääkisid juttu. Kuigi meil oli tore, ei olnud kõnealune koosviibimine päris see, mida oodanud olime. Võib-olla läks lõpuks natukene tantsuks ka, aga selleks hetkeks olime Eesti delegatsiooniga omakeskis otsustanud, et targem oleks minna puhkama. Täpset selgitust selle kohta, miks sotsiaalprogrammi esimesel õhtul ei toimunud, me lõpuks ei saanudki.
Esimene päev
Hommikul osalesin kliinilise välisvahtuse sessioonidel ning pärast seda käisime plenaariumitel. SCOPE sessioonidel arutlesime välisvahetuse akadeemilise kvaliteediga seonduvate küsimuste üle ning jagasime oma kogemusi teistega. Õhtul toimus aga minu
jaoks vast kõige meeldejäävam üritus – National Food and Drinks Party. Selle raames tõid kõik delegatsioonid vahvaid jooke ja sööke oma koduriikidest kaasa. Seega sai proovida ja maitsta tohutult palju erinevaid asju, millest kõikidest mina varem isegi kuulnud polnud. Eesti laual pakkusime huvilistele Mõnusa Maiuse batoone, traditsioonilisi Kalevi komme, mustast leivast tehtud näkileiba ning kalja.
Teine päev
Hommikul toimus activities & research fair, mille käigus riikide esindajad said oma parimaid projekte tutvustada teistele. Arvan, et see võis olla üks inspireerivamaid üritusi selle general assembly raames, sest seal esitleti mitu väga ägedat ideed. Oleks hea meelega kauem seal uudistanud, kuid paraku ei olnud see tiheda ajagraafiku tõttu võimalik. Päeval toimusid sessioonid ja plenaariumid. Sellel päeval jõudsime väiksema seltskonnaga iseseisvalt natukene Delhi linna avastada, mis oli väga äge vaheldus GA-l toimuvale sigimisele-sagimisele. Õhtul toimus sotsiaalprogrammi raames Barbie vs. Oppenheimer pidu. Peolised pidid valima, kas tullakse roosades (tiim Barbie) või mustades toonides riietega (tiim Oppenheimer). Muusika oli täitsa hea ning inimesi oli ka päris palju, seega õnnestus see sotsiaalprogrammi osa korraldajatel päris hästi.
Kolmas päev
Kolmandal päeval toimus SCOPE plenaarium, kus langetati otsuseid töögruppi puudutavates küsimustes. Päris lahe tunne oli esireas istuda ja Eesti lipu all hääletustel osaleda. Õhtul toimus sotsiaalprogrammi raames Cultural night ehk kultuure tutvustav õhtu. Vabatahtlikkuse alusel tutvustasid riigid oma traditsioonilisi tantse. Paraku olid tol päeval plenaariumid väga veninud ning sotsiaalprogramm algas alles kell üks öösel. Minu unevõlg oli kahjuks juba nii suureks kasvanud, et jõudsin ära vaadata umbes kümne riigi esitlused ning suundusin siis magama, et olla järgmiseks päevaks võimalikult puhanud ja värske.
Neljas päev
Exchanges fairrrrr!!!! Välisvahetuse jaoks aasta kõige olulisem sündmus. Selle kahe tunni jooksul pidid riikide esindajad sõlmima nii kliinilise kui ka teadusliku välisvahetuse lepingud järgmiseks hooajaks. Kogu see ettevõtmine oli väga stressirohke, kuid lõpuks jäin ise väga rahule. Õhtupoolikul oli korraldatud meile Indian mela (turg), kus sai osta ilmselgelt liiga kalleid suveniire. Lisaks oli võimalik tasuta pisikeste savipottide peal maalimist harjutada, mis osutus väga vahvaks tegevuseks.
Viies päev
Ootamatult oli kätte jõudnud viimane päev. Siin tuli jätta hüvasti paljude uute sõpradega ning õhtul toimus ka Closing ceremony. Minu jaoks oli see eriti kurb, sest ülejäänud Eesti delegatsioon hakkas samal öösel kodu poole sõitma.
Kuues päev ja sealt edasi – postGA
Põhjus, miks ma koos teistega kohe Eestisse tagasi ei tulnud, oli postGA. Sisuliselt on tegu väikese kolmepäevase lisareisiga, mille raames tutvustatakse GA-d korraldavat riiki. PostGA raames uudistasime veel ringi Delhis ning siis suundusime Agra poole. Minu India reisi lemmikhetk oli vast Taj Mahali külastamine ning julgen seda ka teistele soovitada. Lisaks käisime Jaipuri linnas ning seejärel suundusime tagasi Delhisse.
Lõpetuseks pean mainima, et August Meeting’ul osalemine avardas kindlasti minu maailmapilti ning inspireeris vast senisest veelgi enam IFMSA ja Seltsi töösse panustama. Leian, et see oli niivõrd unikaalne kogemus, et kui Sulle, armas lugeja, selline võimalus kunagi avaneb, siis kindlasti kasuta seda!
PS. Kui plaanid reisi Indiasse, siis igaks juhuks võta kaasa terve hunnik söetablette. Võib kasuks tulla…
PPS. Turistina saad kogeda kindlasti erinevaid petuskeeme. Minu jaoks oli aga huvitavaim see, kuidas ühes üpris asjalikus toidupoes oli sooduskampaania „Buy 2, get 1”.
