top of page
Search

Kolm õppejõudu. Kolm küsimust. Nr 4

Kolm õppejõudu. Kolm küsimust. Nr 4

Helen Zirnask (Anatoomia õppejõud)

1) Kui Te oleksite ravim, siis milline ja miks?

Maailmas on  palju raskeid haigusi ja ideaalne oleks, kui kõigi jaoks leiduks toimiv ravim.  Paraku ei ela me ideaalses maailmas. Kuna valesid vastuseid ei pidavat olema ning unistada võib ju alati, siis mina oleksin universaalne imeravim (ilma kõrvaltoimeteta), mis ravib kõiki raskeid ning ravimatuid haigusi, millele tänapäeval veel ravimit ei ole leitud.

2) Arutlege fraasi “veri läheb keema” päritolu üle.

Mõtiskledes fraasi "veri läheb keema" üle, meenus mulle miskipärast esimesena seik lapsena nähtud multifilmist, kus tegelane kõrvetas näpu ära ja see paisus sekunditega vähemalt kolmekordseks ning muutus tulipunaseks, nagu hakkaks kohe plahvatama. Millegi peale ärritudes/erutudes kipub meil teatavasti vererõhk tõusma ning nägu hakkab õhetama. Ilmselt tänu nendele sümptomitele selline fraas ka kasutusele tuligi.

3) Kui Kliinikumi juhatus otsustataks kaunistada Kliinikumi seinad grafiti'ga, siis mida  sooviksite seintel näha?

Kliinikumi seintel võiks  grafiti'na olla midagi positiivset ja ilusat. Näiteks mängivad lapsed ja naeratavad täiskasvanud, meenutamaks kõiki neid toredaid patsiente, kelle meie tublid arstid on terveks ravinud.

Kalle Kisand (Immunoloogia õppejõud, laborimeditsiini professor)

1) Kui Te oleksite ravim, siis milline ja miks?

Sellele küsimusele ühese vastuse leidmine tekitab raskusi. Tundub väga igav olla üks ravim, tahaks olla vahelduva toimega või siis samaaegselt kohe mitu erinevat ravimit.

Millegipärast tuli mulle esimese asjana meelde Pipi Pikksukk, kes haigeks jäädes apteegist erinevaid ravimeid ostis, koju jõudes need kõik omavahel kokku segas ning siis selle kompoti ära jõi. Annika ja Tommi arvasid, et see võib pisut ohtlik olla, kuid Pipi vastas selle peale, et kui ta juhtub ära surema, siis järelejäänud seguga võib mööblit poleerida. Mõnes mõttes näitab see ka tänapäeva suunitlust, kus inimesed tahavad järjest paremaid ja universaalsemaid ravimeid ehk siis ideaalis üht ravimit, mis kõiki haiguseid raviks. Muidugi on sellega tõsiseid raskusi, sest vaatamata asjaolule, et ravimitööstus on tunduvalt arenenud, läheb uute ravimite väljatöötamine aina keerulisemaks ja kallimaks. Erevaks näiteks on diskussioonid vähiravi üle, mida haigekassa ei suuda kinni maksta, kuid mis on ravimitena vägagi efektiivsed.

Kui aga valima peab, siis kuna ma olen immunoloog, kaldun mõne immuunsüsteemi mõjutava ravi poole. Siin on mul kaks varianti laual - kas olla vaktsiin või monoklonaalne antikeha (MAK). MAK on vaieldamatult väga võimas ja efektiivne grupp ravimeid, aga kaldun rohkem vaktsiini poole. Seda just profülaktilise toime tõttu, millele võiks meditsiinis rohkem rõhku panna.

Samuti oleks päris heaks väljakutseks olla klassikalise ravimi asemel hoopis sõna. Ei tohiks ära unustada, et süstide ja tablettide kõrval on arstidel kasutada sõna, mis vahel võib olla raviprotsessis olulisemgi kui tableti andmine. Nii mõnigi kord näeme, et kui arstkonnal pole aega sõna kasutada, siis pöörduvad patsiendid igasuguste posijate poole, kes selle puudujäägi oma sõnaga ära täidavad.

2) Arutlege fraasi “veri läheb keema” päritolu üle.

Arutledes sõna päritolu üle, siis peaksime tagasi ajalukku vaatama ja mõtlema, kuna see fraas võiks tekkinud olla. Selles fraasis on kaks märksõna – „veri“ ja „keema“. „Veri“ on väga vana sõna, mis ilmselt eksisteeris juba küttide sõnavaras. Sõna „keema“ nii vana olla ei tohiks, see sai alguse alles siis, kui oli anum, kuhu midagi keema panna. Suure tõenäosusega tekkis see maaviljeluse ajal või sellisel perioodil, kus tuli oli juba kasutusele võetud ja üritati midagi keeta. Tegelikkuses aga usun, et ega see fraas enne 19. sajandi ärkamisaega algust ei saanud ja vaevalt see ka siis kirjanduses laia kasutust leidis.

Rääkides aga füsioloogilisest poolest, siis olen aru saanud, et selle fraasi sisu tähendab ärritumist. Ärritunud inimene võib tõesti punetav ning eksalteeritud olla, ilmselt ka kehatemperatuur võib tõusta. Tekib tüüpiline stressireaktsioon, mis võib olla põhjuseks, miks arvati, et selline väljend ärritust tabavalt iseloomustab.

3) Kui Kliinikumi juhatus otsustataks kaunistada Kliinikumi seinad grafiti'ga, siis mida Te sooviksite seintel näha?

Esiteks ma ütleks, et on väga raske uskuda, et juhatus otsustaks Kliinikumi seinad grafiti’ga katta. Grafiti all mõistetakse mittelegaalset seintele kantud kirja või pilti, ja kuna seda legaalselt teha ei saa, siis ei saa ilmselt ka juhatus seda otsustada. Ajalooliselt ja sotsiaalkultuuriliselt on tegemist poliitilise ja/või sotsiaalse sõnumiga, kuid teiselt poolt kasutatakse grafiti’t ka oma piirkonna märgistamiseks. Tartus näeme eelkõige kahte vormi: esiteks initsiaalid ja piirkonna märgistamine, mis mulle endale meeltmööda pole ning teiseks siis tänavakunst sotsiaalsete tähelepanekutega, mis on siin vägagi positiivselt levinud. Seega, kui leiaks Kliinikumi ümbruses sobiva koha, kus grafiti’t teha, siis võiks sel olla sotsiaalne mõõde millelegi tähelepanu juhtimiseks.

Tellimustööna võiks tähelepanu tuua Kliinikumi ümbruses aset leidvale suitsetamisele. Üldiselt peetakse kinni 50m nõudest, aga väga kummaline on vaadata, kuidas pidžaamas ning tilguti külge aheldatud vanahärra kuskil puu taga suitsu tõmbab.

Teine huvitav teema on seotud tudengite ja lõpetamisega. Kaarsillal oli grafiti “Talendid koju”, mis küll meie tudengitega niivõrd ei sobi, kuna seal kujutati Anna-Maria Galojani. Sellegipoolest on teema, et Eesti arstid ei läheks pikaks ajaks välismaale tööle, hea sotsiaalne aines, mida Kliinikumis või selle läheduses kajastada.

Riina Kallikorm (Reumatoloogia professor)

1) Kui Te oleksite ravim, siis milline ja miks?

Ma arvan, et ma võiksin olla platseebo. Ravimina ei tahaks ma kindlasti kellelegi liiga teha ja kui arst mõjub patsiendile ise positiivselt ning tervendavalt ilma medikamentoosse abita, siis see oleks parim võimalik tulemus. Seega, kui ma peaks ütlema, et sooviksin olla ravim, mis ei ole medikament, aga mõjub patsiendile sellegipoolest, siis ma võiksin olla platseebo.

2) Arutlege fraasi “veri läheb keema” päritolu üle.

Arusaadavalt veri meie sees tegelikult ei lähe keema, aga see tunne on iseenesest küllaltki hästi hoomatav. Igal inimesel võib elus tekkida ülimat pahameelt põhjustav situatsioon, mis loob tunde, nagu veri läheks keema. Inimene ei valitse end enam, on näost tõenäoliselt väga punetav - kehas toimuvad vegetatiivsed reaktsioonid.  Tagantjärele situatsioonile vaadates tunnedki, et ma ei kontrollinud end enam hästi - mul läks veri keema.

3) Kui Kliinikumi juhatus otsustataks kaunistada Kliinikumi seinad grafiti'ga, siis mida Te sooviksite seintel näha?

Esimese asjana tuli mul pähe Hippokratese öeldud lause: „Kui vähegi on võimalust, tahaksin ma elada mäe päikesepoolsel küljel“. Kui seda esimest korda lugesin, mõtestasin selle endale lahti D-vitamiini aspektist lähtuvalt. Päikeselisel poolel elades on mu D-vitamiini tase kõrgem ja tervis parem. Mõeldes sellele, mida ma tahaksin haigla seintel näha, siis igal juhul on meil vaja midagi positiivset. Kuna see maja ja siin toimuv tekitab inimestes aukartust ning hirmu, siis see kaunistus peaks olema midagi, mis viitab elu päikeselisele poolele. Kindlasti on Kliinikum raske maja, kuhu inimesed tulevad oma muredega, aga helgem pool on ju samuti olemas - enamik inimesi saab ikkagi abi ja lahkub rõõmsamana kui saabudes.

CURARE

Eesti Arstiteaduseüliõpilaste Seltsi ametlik häälekandja

eays.curare@gmail.com

コメント


bottom of page