Foto: erakogu
Vaimse tervise projektist
Autor: Paula-Johanna Viilop
Mida projekt endast kujutab ja miks me loenguid peame?
Eestis on enesetapp 15–29-aastaste noorte seas üheks juhtivaks surmapõhjuseks. Probleemide varajane äratundmine, tähele panemine ja abivõimalustega kursis olemine on oluline. WHO andmetel on suurel osal suitsiidi sooritanutest psüühikahäire, mida oleks olnud võimalik diagnoosida. Seetõttu on EAÜSi rahvatervise töögrupp koostöös Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisega (ENVTL), Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse (EPSÜ) ja Lahendus.net-iga välja töötanud interaktiivse loengu gümnasistidele ja põhikooli vanemale astmele. Meie loengute peamine eesmärk on, et keegi ei tunneks end vaimse tervise probleemidega üksinda.
Vaimse tervise teemalisi loenguid hakkasid arstitudengid pidama juba mõned aastad tagasi ning projekt on ajaga kasvanud üsna suureks. Loengute eesmärgiks on anda gümnasistidele ülevaade vaimse tervisega seotud häiretest ning arusaam, millal peaks otsima abi või proovima aidata sõpra. 2017. aastast alustasime koostööd Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise, Peaasi.ee, Lahendus.net ja Eesti Psühholoogiaõpilaste Ühendusega ning aktiivsete lektorite arvu suurenemisega oleme suurendanud ka peetavate loengute arvu. 2018. aastal sõlmisime Tartu linnaga lepingu, mille raames peame loengud kõikidele 10. klassidele Tartu linna koolides.
Kuidas loengud välja näevad?
Kaks kuni neli tudengit peavad klassile 75–90-minutilise loengu vaimsest tervisest. Loengu kestel kaasame kuulajaid lühiarutelude ja väikeste ülesannetega ning loome keskkonna, kus ka õpilased saavad soovi korral enda kogemustest ja mõtetest rääkida. Võimalusel on kaasas ka vabatahtlik Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisest, kes räägib oma kogemustest vaimse tervise vallas. WHO andmetel on vaimse tervise probleemid veerandil maailma rahvastikust. Neist kaks kolmandikku ei otsi abi. Loengu raames räägime noortele psüühikahäirete tunnustest-sümptomitest, kuidas ja millal otsida abi, kuidas hoida vaimset tervist ning kuidas suhelda inimesega, kellel on vaimse tervise probleem. Räägime ka antud valdkonnaga seotud müütidest ja stigmast.
Ülevaade 2018 aastal peetud loengutest
Oleme 2018. aastal pidanud 35 loengut, millest 19 loengut toimus erinevates Tartu linna gümnaasiumites. Lisaks sellele toimus 6. detsembril Physicumis meie lektorite organiseeritud vaimse tervise õhtu, mis oli suunatud tudengitele ja loeng Shate tantsukooli koolituspäeval. Toimunud loengutest tooksin eriti välja Annelinna Gümnaasiumis toimunud, mis olid projekti raames esimesed venekeelsed.
Tagasiside loengutelt
Pärast loenguid saadame õpilastele ka tagasisideküsimustiku, milles uurime, kas nad on varem kokku puutunud vaimse tervise häire(te)ga, kuidas nad hindavad 5-punktilisel skaalal enda teadmisi vaimsest tervisest enne ja pärast loengut, kuidas nende suhtumine vaimse tervise häiretega inimestesse muutus, milline teema loengust pakkus kõige rohkem huvi, kas õpilased said loengust kasulikke teadmisi, mida nad hakkavad kasutama, ning ka muid kommentaare loenguga seoses. Tagasiside on siiamaani olnud positiivne ning õpilased on ise hinnanud, et nende teadlikkus vaimse tervise teemadel on kasvanud.
Vaimse tervise loeng kui EAÜSi pakutav teenus
EAÜSi teenuste arendamise ja turundusgrupi tegevuste käigus on vaimse tervise loengutest kujunenud teenus, mida on juba kasutanud Shaté tantsukool. Tantsukoolis toimus loeng nende korraldatud koolituspäeva raames 11. novembril. Teenuseid on võimalik sirvida ning tellida EAÜSi koduleheküljel.
Vaimse tervise lektorite koolitus ja prooviloeng
Loengute pidamise eelduseks on eelnev koolituse läbimine ning prooviloengu sooritamine. Prooviloenguid viime läbi ühtlase loengute kvaliteedi tagamiseks. Vaimse tervise lektorite koolituse vastu on viimasel kahel aastal huvi väga suur ning kohad täituvad kiiresti. Koolitusel saavad osalda EAÜS, EPSÜ, Lahendus.net, ENVTL liikmed ja sotsiaaltöötajad. 2018. aastal toimus koolitus 1. – 2. detsembril Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ning osalejaid hariti järgnevatel teemadel: meeleoluhäired (depressioon ja bipolaarne häire), ärevushäired, söömishäired (anoreksia ja buliimia), psühhoaktiivsed ained, suitsiid, skisofreenia, abi ABC, stigmad, vaimsest tervisest rääkimine ja esinemisoskused. Koolituse lõpus toimub ka näidisloeng kogenud lektorilt, mille eeskujul on lihtsam tulevastel lektoritel enda loeng koostada.
„Jäin vaimse tervise lektorite koolitusega väga rahule. Lisaks sellele, et sain uusi teadmisi vaimse tervise häiretest, sain kasulikke nippe ka huvitava loengu läbi viimiseks ja kuulajaskonna kaasamiseks. Kõige meeldejäävam osa koolituselt oli see, et iga teema juures, mida käsitleti, tekkis lektori ja kuulaja vahel arutelu, mis kindlasti aitas meele värskemana hoida ja rohkem infot salvestada. Samuti jäi eredalt meelde, et jagati ka omaenda kogemusi seoses mõne vaimse tervise probleemiga. See tuletas meelde, et iga väike tegu võib kellelegi suureks abiks olla.“
- Pirgit Sirel, 2018. aasta vaimse tervise lektorite koolitusel osaleja
Projekti tulevik
Meie peamine eesmärk on jõuda loengutega võimalikult paljude gümnasistideni üle Eesti ning viia läbi järjest enam loenguid ka Tartust väljaspool. Soovime jõuda võimalikult paljudesse venekeelsetesse koolidesse ja erivajadustega õpilaste koolidesse. Hetkel on 2019. aasta kevadeks planeeritud loengud nägemispuudega õpilastele ja kuulmispuudega õpilastele vastavalt Tartu Emajõe Koolis ning Tartu Hiie Koolis. Tulevikus oleme kaalunud ka õpetajatele suunatud koolituse välja töötamist.
Kuidas ise projektis kaasa lüüa?
Kui leiad, et sooviksid vaimse tervise loengute projekti anda oma panuse, on võimalik järgmisel aastal osaleda lektorite koolitusel. Selleks jälgi EAÜSi üritusi ning pane end kirja, kuni kohti on. Loengute koostamisel on abiks näidisloengud, eelmisel aastal koostatud käsiraamat eeltoodud teemadel ja juba kogenud lektorid. Prooviloengul saadud tagasiside võimaldab enne gümnaasiumisse esinema minemist anda oma esitusele viimase lihvi. Kui oled juba koolitusel osalenud, kuid ei ole jõudnud prooviloengute tegemiseni, siis on ka selleks võimalus uuel aastal.
„Minul aitavad vaimse tervise loengud ülikoolis motivatsiooni kõrgel hoida. Vahel kaob õpikute, kontrolltööde ja loengute vahele justkui ära, et lõppeesmärk on oma oskustega päris inimesi aidata. Ravimite ja protseduuride määramisega peab veel mõned aastad ootama, aga loengutega saab õpilasi aidata juba siin ja praegu. Hästi tänuväärne on rääkida depressioonist ja ärevusest ning näha inimestel peas lambipirne põlema minemas ning kuulda nende äratundmisrõõmu, et tegelikult on kõigil vahel raske, see on normaalne ning siin on viisid, kuidas ennast või sõpra aidata.”
- Kristiina Paju, aktiivne vaimse tervise lektor
CURARE
Eesti Arstiteaduseüliõpilaste Seltsi ametlik häälekandja
eays.curare@gmail.com
Comments