Varjupäevikud. Osa II

Autor: Iris Tõnismaa

Olin parasjagu assisteerimas kõhuplastika lõikusel kui hakkasin mõtlema, kuhu oleks mul võimalik homme varjutama minna. Kirurg soovitas mul dr. Ave-Triin Tihamäe juurde minna, aga kuna lõikus lõppes peale nelja, siis ei olnud mul võimalik enda tulekusoovist ette teavitada. Mis seal ikka, lootsin hea õnne peale ja läksin hommikul vara kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia arstide toa ukse taha teda ootama. Dr Tihamäe oli väga sõbralik ja oli hea meelega valmis mind endaga päevaks kaasa võtma. Meiega koos oli ka I aasta dermatoloogia resident, kes oli väga huvitatud pisikirurgiast, sünnimärkidest ja muust sellisest.

Dr Tihamäe spetsialiteet on onkoloogiline rinnakirurgia ja erinevad nahalõikused. Päeva esimene patsient oli vanem meesterahvas ninabasalioomiga. Selle eemaldamisel tekkinud defekti parandamiseks kasutas kirurg pöördlapiplastikat. See nägi välja nii, et nasolabiaalvoldist lõigati lapp ja pöörati see ümber ninale jäänud suure augu katteks, nasolabiaalvolt õmmeldi kinni. Tulemus oli minu jaoks magic - suur tükk nahka lõigati ära, aga välja ei paistnud pärast enam midagi. Sellised lõikused on ka põhjus miks ma väga imetlen plastikakirurgiat ja miks ma osalesin kevadel ka plastikakirurgia teemalisel konverentsil. See on kõige lähedasem maagiale, mis meil meditsiinis leidub :))

Järgmisel patsiendil oli vaja eemaldada melanoomi ja lamerakulise kasvaja varasemast lõikusest jäänud armid. Sel lõikusel sain ma ka laua taha minna ja välja lõigatavat kudet katsuda. Kirurg andis lõikuse tegemise võimaluse residendile ja oli väga hoolas juhendaja. Õppisin, et dermatoloogidel on võimalik soovi korral spetsialiseeruda pisikirurgiale ja tegelikult pakub see eriala palju muidki võimalusi, millest ma varem ei teadnud.

Peale lõunapausi tuli lõikustuppa rinnavähi patsient, kellel oli vaja eemaldada kemoteraapia järgselt kasvaja piirkond. See oli minu jaoks kõige huvitavam juhtum ja sütitas minus tõelise onkokirurgia sädeme. Patsiendil oli biopsia käigus paigaldatud väljalõigatava koe üles leidmiseks klips ja hiljem peale kemoteraapiat radioloogias juhtevarras. Samuti oli talle manustatud sellist ainet, mis paneb vähki ümbritsevad lümfisõlmed kiirgama gammakiirgust ja siis oli kirurgil võimalik gamma anduriga kontrollida, et tal õnnestub ka need eemaldada ja histoloogiasse saata. See oli minu esimene väike samm onkoloogia laia ja põnevasse maailmasse. Minus tekitas väga põnevust teada saada, kui palju erinevaid markereid ja teste on võimalik määrata vähi täpseks kirjeldamiseks ja kui erinevad võivad olla sama tüüpi kasvajad erinevatel patsientidel. Ma loodan, et see varjutamispäev oli alguspunkt minu teekonnal onkokirurgia poole.

Viimasel patsiendil oli basalioom pealael. See päev oli minu jaoks midagi täiesti uut ja põnevat ning kuna dr Tihamäe oli võrratu juhendaja ja väga tore ja siiras inimene, siis loodan väga ka tulevikus teda varjutada. Minu poolt rohked tänusõnad temale!